Londoni Kuninglik Selts

Allikas: Vikipeedia

Londoni Kuninglik Selts, ka Kuninglik Selts, lühend LKS (inglise keeles The Royal Society of London for Improving Natural Knowledge, tavaliselt vormis Royal Society) on Londonis 1660. aastal asutatud teadusühing, vanimaid teadusühinguid maailmas.[1]

1660. aasta novembris rajatud ühingu põhikirja kinnitas kuningas Charles II. Seltsi asutajaliikmete seas olid John Wilkins, Jonathan Goddard, Robert Hooke, Christopher Wren, William Petty, Robert Boyle jt teadlased ja filosoofid.

Algselt oli Selts "Nähtamatu kolledži" laiendus, mis loodi kohana uuringuteks ja aruteludeks. Tänapäeval on Kuninglik Selts Briti valitsuse nõuandja teadusküsimustes ning saab raha parlamendilt. Selts toimib Suurbritannia teaduste akadeemiana, annab välja umbes 700 uurimisstipendiumit ja rahastab alustavaid teadusfirmasid. Samuti nõustab Kuninglik Selts teadusküsimustes Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni ja Euroopa Komisjoni.

Seltsi juhib 21-liikmeline nõukogu, mille eesotsas on Seltsi president, vastavalt Seltsi põhikirjale. Nõukogu liikmed ja presidendi valivad endi seast Seltsi liikmed. Praegu on Seltsil 1314 liiget ning igal aastal valitakse 44 uut liiget. Seltsil on ka kuninglikud liikmed, auliikmed ja välismaised liikmed. Seltsi liikmed võivad kasutada enda nime järel tiitlit FRS (Fellow of the Royal Society), välisliikmed ForMemRS (Foreign Member of the Royal Society). Kuningliku Seltsi praegune president on sir Paul Nurse, kes astus ametisse 30. novembril 2010.

1967. aastast asub Selts Londoni kesklinnas aadressil 6–9 Carlton House Terrace. Seltsi hoone on muinsuskaitse all ning võetud 1. järgu hoonete nimekirja.

Seltsi moto on "Nullius in verba", mis tähendab ladina keeles "Ära usu kellegi sõnu". See viitab Seltsi liikmete otsusele uskuda vaid katsetega tõestatud fakte ning tuleb Horatiuse "Epistlitest", kus too võrdleb end gladiaatoriga, kes on ametist loobunud ja seepärast vaba.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuninglik Selts sai alguse nn Nähtamatust kolledžist või kolleegiumist (invisible college), mille raames natuurfilosoofid (tänapäevases mõistes loodusteadlased ja filosoofid) 1640. aastate Inglismaal koos käisid. Nähtamatus kolledžis arutati uut filosoofiat, mille eesmärk oli edendada teadmisi loodusest vaatluste ja eksperimentide abil; tänapäeval nimetatakse seda teaduseks.[2]

Seltsi ametlik asutamiskuupäev on 28. november 1660. Tol päeval kohtusid Gresham College'is 12 meest pärast toonase Greshami astronoomiaprofessori Christopher Wreni loengut, ning otsustasid rajada "kolledži füüsikalis-matemaatiliste teadmiste edendamiseks" ("a Colledge for the Promoting of Physico-Mathematicall Experimentall Learning"). Nende seas olid Christopher Wren, Robert Boyle, John Wilkins, sir Robert Moray ja vikont William Brouncker. Asutamisdokumentides on loetletud asutajaliikmetena ka neid, kes tookord kohal ei viibinud, nagu Henry Oldenburg, kellest sai järgmisel aastal üks kahest Seltsi kõige esimesest sekretärist. William Brounckerist sai Seltsi esimene president.[2]

Selts pidi kohtuma kord nädalas, et jälgida katseid ja arutleda teaduslikel teemadel. Seltsi esimene ekperimentide kuraator oli Robert Hooke. Moray kõneles sellest ettevõtmisest esmakordselt kuningas Charles II-le ning sai temalt heakskiidu. Ehkki Selts jäi algselt nimeta, ilmus nimi The Royal Society trükis esimest korda 1661. aastal ja teises kuninglikus põhikirjas (Royal Charter) 1663. aastal nimetatakse seda Londoni Kuninglikuks Seltsiks Loodusteaduse Parandamiseks (The Royal Society of London for Improving Natural Knowledge').[2]

Peavarju leidis Kuninglik Selts Greshami kolledžis. Samas asusid ka selle kiiresti kasvav raamatukogu (esimene raamat annetati Seltsile 1661) ning teaduslikku huvi pakkuvate näidiste kogu. Pärast Londoni 1666. aasta tulekahju kolis Selts mõneks aastaks Arundel House'i, Norfolki hertsogite Londoni koju. Omaenese kodu, kaks maja Crane Courtis, omandas Kuninglik Selts alles 1710. aastal, mil seda juhtis Isaac Newton.[2]

1662 anti Seltsile kuningliku põhikirjaga kirjastamisõigus. Esimesed raamatud olid John Evelyni "Sylva" ja Robert Hooke'i "Micrographia". 1665 hakkas Henry Oldenburgi toimetusel ilmuma ajakiri "Philosophical Transactions". Mõne aasta pärast võttis Selts selle kirjastamise enda kanda.[2]

Seltsi liikmed olid algusest peale valitavad, ehkki tingimused olid ebamäärased ja enamik liikmeist polnud professionaalsed teadlased. 1731. aastal kehtestati uus reegel, mille kohaselt tuli iga kandidaat esitada kirjalikult koos toetajate allkirjadega. Need avaldused annavad mõningast aimu, miks keegi Seltsi liikmeks valiti ja millised olid sidemed liikmete vahel.[2]

1780. aastal kolis Selts uuesti, sedapuhku kuningalt saadud Somerset House'i. Selle korraldas sir Joseph Banks, kes oli 1778. aastal saanud Seltsi presidendiks ning jäi sellesse ametisse surmani 1820. aastal. Banksi pooldas, et Seltsi liikmete seas oleks nii tegutsevaid teadlasi kui ka rikkaid amatööre, kellest võiks saada teadlaste patroonid. Tema seisukoht kaotas 19. sajandi I poolel populaarsust ning 1847 otsustas Selts, et edaspidi valitakse liikmeid üksipäini nende teadustöö põhjal.[2]

See uus professionaalne lähenemine tähendas, et Kuninglik Selts polnud enam pelgalt õpetatud selts, vaid tegelikkuses ka teaduste akadeemia. Valitsus tunnustas seda 1850. aastal, andes Seltsile 1000 Inglise naela uurimistöö ja seadmete tarbeks. Sellega rajati valitsuse grantide süsteem ning sai alguse Seltsi tihe side valitsusega, mis lubas Seltsil siiski säilitada teadustööks hädatarviliku autonoomia. 1857. aastal kolis Selts taas oma kahe palgalise töötajaga, seekord Burlington House'i Piccadillyl.[2]

Järgmise sajandi jooksul kasvas Seltsi töökoormus ja töötajaskond kiiresti ning senine asukoht jäi kitsaks. Seepärast asus Selts 1967. aastal selle praegusse asupaika Carlton House Terrace'il. Tolleks ajaks oli Seltsi üle 140 palgalise töötaja, kes edendasid Kuningliku Seltsi tegevust sõltumatu teaduste akadeemia, õpetatud seltsi ja teaduse rahastajana.[2]

2010. aastal omandas Selts Chicheley Halli Buckinghamshire'is. Hoonesse rajati Kavli Kuningliku Seltsi Rahvusvaheline Keskus (Kavli Royal Society International Centre), mis pakub soliidset paika Londonist väljaspool korraldatavaiks rahvusvahelise tähtsusega teaduskonverentsideks.[2]

Kirjastustegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjastuse Royal Society Publishing kaudu annab Selts välja järgmisi ajakirju:[3]

Philosophical Transactions on maailma vanim ja kõige kauem välja antud teadusajakiri, mille esmakordselt avaldas märtsis 1665 Seltsi esimene sekretär Henry Oldenburg. Tänapäeval avaldab see teemanumbreid ning jaguneb kaheks: A-seeria tegeleb matemaatika ja füüsikateadustega[4], B-seeria bioloogiateadustega.[5]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuninglik Selts annab arvukalt auhindu ja medaleid ning korraldab loenguid, tunnustamaks teadussaavutusi. Vanim neist on Croone'i loengute sari, mis algatati 1701. aastal Seltsi asutajaliikme William Croone'i lese palvel. Croone'i loengud toimuvad tänini kord aastas ja neid peetakse Seltsi tähtsaimaks auhinnaks bioloogias. Ehkki Croone'i loengud algatati 1701, toimus esimene neist alles 1738, seitse aastat pärast Copley medali asutamist, mis on Kuningliku Seltsi vanim tänini kasutusel olev medal ja mida antakse "silmapaistvate saavutuste eest uuringuis mis tahes teadusharus".

Kuninglik Selts kultuuris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jonathan Swift parodeeris Kuninglikku Seltsi raamatus "Gulliveri reisid", kus ta kirjeldab Laputa saare leiutajaid. Neal Stephensoni ajalooliste romaanide seerias "The Baroque Cycle" on tegelaste seas paljud Kuningliku Seltsi asutajatest.

Teised Kuninglikud Seltsid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peale Londoni on analoogsed Kuninglikud Seltsid hiljem asutatud ka Edinburghis, Uus-Meremaal, Kanadas, Iirimaal, Rootsis jm.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Saksa Teaduste Akadeemia Leopoldina (Deutsche Akademie der Naturforscher Leopoldina) peab ennast vanimaks õpetatud seltsiks, kuna selle eelkäijaks peetakse 1652. aastal rajatud ühingut Academia Naturae Curiosorum. Samas kinnitati Kuningliku Seltsi põhikiri 1660. aastal, Leopoldina põhikiri aga alles 1687.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 2,9 "History", The Royal Society (vaadatud 25.06.2011)
  3. "Royal Society Publishing". Royal Society Publishing. Vaadatud 27 December 2009.
  4. "Philosophical Transactions A – About the journal". The Royal Society. Vaadatud 11 December 2009.
  5. "Philosophical Transactions of the Royal Society B". The Royal Society. Vaadatud 11 December 2009.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]