René Just Haüy

Allikas: Vikipeedia
René Just Haüy

René Just Haüy (28. veebruar 1743 Saint-Just-en-Chaussée1. juuni 1822 Pariis) oli prantsuse mineraloog. Ta oli üks kristallograafia rajajaid.[1]

René Just Haüy oli pärit vaesest perekonnast, kuid sõprade abiga pääses õppima esialgu Navarra kolledžisse, hiljem Kardinal Lemoine'i kolledžisse. Temast sai katoliku preester. Ta asus kolledžis õpetama ning tegeles vabal ajal botaanikaga. Kord aga pillas ta maha kaltsiiditüki ja selle purunemise jälgimine andis tema uurimistööle uue suuna: ta hakkas uurima ainete kristallstruktuuri.

1784. aastal ilmus tema töö "Essai d’une théorie sur la structure des cristaux", kus näitas, et mineraalide kristallstruktuur allub kindlatele reeglitele.

Kui puhkes Prantsuse revolutsioon, siis Haüy vangistati ja tekkis oht, et ta hukatakse, kuid ta vabastati pärast seda, kui bioloog Étienne Geoffroy Saint-Hilaire tema eest kostis.

1793. aastal sai temast kaalude ja mõõtude komitee liige ja aasta hiljem füüsikaõpetaja revolutsiooniaegses École normale'is.

1801. aastal ilmus talt viieköiteline "Traité de minéralogie", kus ta esitas mineraalide kristallstruktuuri geomeetriat käsitlevad matemaatilised seadused. See uurimus muutis Haüy otsekohe tunnustatud teadlaseks.

René Just Haüy oli üks mineraloogiamuuseumi rajajaid; 1802. aastal sai temast Prantsusmaa loodusloomuuseumi professor, kuid pärast restauratsiooni jäi ta kõigist oma ametikohtadest ilma ning suri vaesuses.

Ta uuris ka püroelektrilisi nähtusi.

1821. aastal valiti ta Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmeks.

Pedagoog ja pimedate kooli rajaja Valentin Haüy oli René Just Haüy vend.

René Just Haüy järgi on nimetatud mineraal haüiin. See on ränivaene tardkivim.

Ta on maetud Père-Lachaise'i kalmistule.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Essai d'une théorie sur la structure des crystaux (1784)
  • Exposition raisonné de la théorie de l'électricité et du magnétisme, d'après les principes d'Æpinus (1787)
  • De la structure considérée comme caractère distinctif des minéraux (1793)
  • Exposition abrégé de la théorie de la structure des cristaux (1793)
  • Extrait d'un traité élémentaire de minéralogie (1797)
  • Traité de minéralogie (5 osa, 1801)
  • Traité élémentaire de physique (2 osa; 1803, 1806)
  • Tableau comparatif des résultats de la cristallographie, et de l'analyse chimique relativement à la classification des minéraux (1809)
  • Traité des pierres précieuses (1817)
  • Traité de cristallographie (2 osa, 1822)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Alfred Lacroix, « La vie et l'œuvre de l'abbé Haüy », Bulletin de la Société française de Minéralogie, vol. 67 « La célébration du deuxième centenaire de la naissance de l'abbé Haüy », nos 1-6,‎ 1944, p. 15-226. (DOI 10.3406/bulmi.1944.4560)