Johan Afzelius
Johan Afzelius (1753 Larv, Västergötland – 20. mai 1837) oli rootsi keemik, kes on tuntud eelkõige Jöns Jacob Berzeliuse doktoritöö juhendajana.
Ta oli botaanik Adam Afzeliuse ja Per von Afzeliuse vend.
Aastal 1776 sai ta Torbern Bergmani juhendamisel Uppsala ülikoolist magistrikraadi ning huvitus orgaaniliste ühendite uurimisest. Aastal 1777 sai ta dotsendiks. Ta teenis mõnda aega Mäekolleegiumis. Aastal 1780 sai ta Uppsala ülikooli adjunktiks ja laboraatoriks. Aastatel 1784–1820[viide?] oli ta Uppsala ülikooli keemia, metallurgia ja farmaatsia[viide?] professor.[1]
Ta tegi mineraalide analüüse (näiteks baariumseleniidi kohta). Tema hinnaline mineraalide kogu on tähtis osa Uppsala ülikooli rikkalikust mineraalide kabinetist.
Ta isoleeris sipelgatest sipelghappe ning näitas, et sipelghape on erinev karboksüülhappest ja äädikhappest.
Samuti uuris ta nikli ja oksaalhappe keemiat.
Peale keemia oli ta erudeeritud ka paljudes muudes valdkondades.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1801 Kuningliku Teaduste Akadeemia liige nr 303
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ The New American Cyclopedia, 1. kd, lk 181. Google'i raamat