Ütrium
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| 39 |
2 9 18 8 2 |
| Y 88,905 |
|
| Ütrium |
Ütrium on keemiline element järjenumbriga 39.
Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 89.
Omadustelt on ütrium metall.
Normaaltingimustel on ta tihedus 4,47 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1526 Celsiuse kraadi.
Ütriumi avastas 1794 Johan Gadolin gadoliniidist ütriumoksiidina.
[redigeeri] Ajalugu
Rootsi armee leitnant, keemik ja kirglik kollektsionäärmineroloog Karl Arrhenius otsustas veeta 1787.a juulikuu väikeses külas Ytterbys Stokholmi lähedal. Vana mahajäetud karjäär Ytterby ümbruses oli Arrheniuse mineraloogiliste uurimiste kohaks. Puhkus ei möödunud kasutult. Vanast karjäärist leidis Karl Arrhenius seniajani tundmata uue mineraali. See oli raske must kivi, mis väliselt meenutas asfalti või kivisütt.
Rõõmuga, mida tunnevad ainult geoloogid-uurijad, tõelised jahimehed ja amatöör-kollektsionäärid, vaatles leitnant Arrhenius päikesekiirtes tuhmilt helkivat mustakivi. Sel ajal ta muduigi ei osanud oletada, et tema käes on mineraal, mis on keemias kõige huvitavamate haruldaste muldelementide ajaloo aluseks.
Tundes suurt tõõmu, sattus Arrhenius uuele mineraalile nime otsides segadusse. Lõpuks nimetas ta mineraali küla auks, mille nimi ei ole kerge leida isegi suurelt geograafilistelt kaartidelt, üterbiidiks. Üterbiit oli tähtsal kohal Karl Arrheniuse kollektsioonis.
Seitse aastat hiljem sattus üterbiidi proov tuntud soome keemiku Johann Gadolini kätte. Uurinud hoolikalt saadud mineraali, avastas Gadolin uue, tundmatu elemendi oksiidi. See oksiid meenutas teatud omaduste poolest kord kaltsiumoksiidi, kord oli sarnane alumiiniumoksiidiga.
Kolm aastat pärast Gadolini analüüse kinnitas Uppsala ülikooli keemiaprofessor A. Ekeberg üterbiidi teistkordselt analüüsil Gadolini arvamust. Ekebergi ettepanekul nimetati tundmatu elemendi oksiid ütriumimullaks, mineraal aga Gadolini auks, kes esimesena üterbiiti hoolikalt analüüsis, gadoliniidiks.
1825. aastal õnnestus Friedrich Wöhleril ütriumimulla töötlemisel klooriga ja uue elemendi üleviimisel klooriühendiks metallilise naatriumi abil eraldada ütriumkloriidist uus metall.
Kuuludes keerukate ja maakoores hajutatud mineraalide koostisse, ei saada ütriumi suurtes hulkades.
Teda on erakordselt raske eraldada nendest mineraalidest, kust teda leidub, väga sarnaste keemiliste omaduste tõttu teiste elementidega. Kuna ütrium ei leidnud tehnikas praktilist kasutamist ja tema järele polnud nõudmist, pidurdas see ütriumi saamist teda sisaldavatest mineraalidest
|
||||||||||||||||||||||||
