Kümnevõistlus

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.
Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.


Kümnevõistlus on mitmevõistlus kergejõustikus.


Sisukord

[redigeeri] Kümnevõistluse alad

Kümnevõistlusevõistlusel võisteldakse 10 kergejõustikualal:

esimene päev

teine päev

Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane.

[redigeeri] Ajalugu

Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20. sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal).

Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga.

Kümnevõistlus oli esmakordselt kavas praegusel kujul Stockholmi olümpiamängudel 1912. aastal. Selle ülivõimas võitja oli 23-aastane indiaani päritolu James Thorpe, keda Rootsi kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks (sealt pärinebki kümnevõistlejate tituleerimine kergejõustikukuningaks).

Rahvusvahelisi võistlusi kümnevõistluses korraldatakse ainult meestele. Naised võistlevad seitsmevõistluses. Kümnevõistluse rahvusvahelised võistlusreeglid Viimati muudetud: 04.06.2006 Lisa kommentaar ja hinda Kommentaare pole


Kümnevõistlus koosneb kümnest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval järgmises järjekorras:

Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks; Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks.

Juhul, kui vähegi võimalik, peab mitmevõistluse peakohtunik tagama igale osavõtjale vähemalt 30 minutilise pausi eelmise ala lõpu ja järgmise ala alguse vahel. Võimaluse korral tuleb jätta esimese päeva viimase ja teise päeva esimese ala vahele vähemalt 10-tunnine paus.

Võistlusjärjekord võidakse loosida enne iga ala algust. 100 ja 400 m jooksudes ning 110 m tõkkejooksudes paigutab võistlejad jooksudesse tehniline delegaat. Seejuures peab igas jooksus olema 5 või enam, kuid mitte mingil juhul vähem kui 3 võistlejat.

Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse peale eelviimast ala liidergruppi kuuluvad võistlejad ühte jooksu. Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala

Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mistahes jooksu koosseisu.

Mitmevõistluse üksikaladel rakendatakse IAAF-i võistlusmäärusi, välja arvatud järgmised erandid:

Kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset.

Igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult ühe (käsi- või elektriaeg) ajavõtumeetodi alusel. Iga võistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga või fotofinishiga. Rekordite püstitamisel arvestatakse elektriaega ka juhul, kui seda pole saadud kõigile võistlejatele.

Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei soorita antud alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks ega saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis.

Võistleja, kes otsustab mitmevõistluse katkestada, peab sellest koheselt informeerima mitmevõistluse peakohtunikku.

Peale iga ala lõppu tuleb punktiseis (st antud ala tulemusele vastavad punktid IAAF-i ametliku punktitabeli alusel ning punktide summa peale kõiki senilõppenud alasid) teatavaks teha kõigile võistlejatele.

Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. Võrdse punktisumma korral on võitjaks sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma. Eeltoodud näitaja võrdsuse korral on võitja see sportlane, kes mingil üksikalal on saanud konkurentidest suurema punktisumma. Eeltoodud meetodit kasutatakse ka kõigi teiste kohtade väljaselgitamiseks.


Kommentaare pole Lisa kommentaar ja hinda »


© Decathlon 2000


Sinu parool

Sinu e-mail

Sinu parool

Sinu e-mail

[redigeeri] Kümnevõistlus Eestis

, 1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Kahjuks ei ole sellest võist Eesti kergejõustiku ajaarvamine algab komplekssest (jooks, hüpped, heited-tõuked) ellukutsumisest mitmevõistlusena aastal 1909.
1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu- ja lauluseltsi "Lootus" (Gonsiori) aias kahakordse neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe.

Paar kuud varemlusest säilinud ühtegi dokumenti, sest "Abergi" arhiiv hävis sõjatules.

Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi olümpiamänge - 1. juunil (1918. aasta 1. veebruarini kehtinud vana kalendri järgi 19. mail) 1913. aastal Pirital. Võistlus kestis vaid kaheksa tundi. Olümpiamängudel, nagu teada, jagati kümme ala kolmele päevale. "Kalevi" kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus: Bernhard Abramas), Johannes Villemson, Eduard Hiiop, Leopold Tõnson, Sergei Orloff ja Reinhold Salumann.

Võitjaks tuli Abrams üksiktulemused(100 m 13,0, ketas 29.65, kuul 10.15, heitepall 43.77, oda 35.24, kaugus 5.42, kõrgus 1.55, "kepihüpe" 2.90, 110 m "aiajooks" 20,0 ja 1500 m 5.53,8) andsid "Kalevi" tabeli järgi 9289 punkti.

Paremuse selgitamisel võeti aluseks "Kalevi" eelmise aasta rekordid. Neid hinnati 1000 punktiga. Rootslased hindasid teatavasti samaväärselt tulemusi, mis olid võrdsed olümpiarekorditega.

Samal päeval, nii imelik kui see ka ei tundu, leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Mille korraldas võimlemisseltsi "Sport" asutanud Artur Kukk. Selle kümnevõistluse võitis Soome 1912. aasta meister, Helsingi rootsi klubi IFK esindanud Lars Hornborg Venemaa mitmekülgsema atleedi Garri Gangvargi ees. Kolmas-naljas olid IFK esindanud Paul Jefimoff ja John Engberg. Viiendaks jäi meie Gustav Kiilim. Kiilim oli püstitanud eelmistel hooaegadel Eesti tipptulemusi 100 meetrist 1500 meetrini. Kõnealust võistlust alustas Kiilim oma võimetele vastavalt. Väljakualadel aga meie mees külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 - 5.46 - 7.90 - 1.40 - 56,0 - 22,0 - 27.52 - diskv. - 30.40 - 4.47,2) andsid Eesti esimeseks rekordiks üsna lahja summa 4438,195 punkti 1912. aasta hindeskaala järgi.

Neid tulemusi kalevlaste omadega võrreldes näeme, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas.

Antwerpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning [[ja nähti šanssi püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Harald Tammer]] noort talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses.

Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Saades odaviskes 5 koha (62.39), tänu soomlastest kohtunike ebaausatele võtetele. Eelvõistluses tühistas soomlasest kohtunik vaieldavalt eestlase parima, 65 meetrise viske, kuna soomlased tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased.
Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu.

1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord ületada. Esimene päev 100m 12,3 kaugus 6.59 kuul 12.92 kõrgus 1.75 400 m 55,0. teinepäev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord) Ketas 39.64 teivas 3.40 oda 62.20 1500 m 5.11,3.
1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti.

1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi.

[redigeeri] Maailmarekordi areng

Tulemus (uus) Tulemus (vana) Sportlane Riik Aeg Koht
7485,61 6087 Aleksander Klumberg Eesti 16.–17. september 1922 Helsingi
7710,775 6476 Harold Osborn USA 11.–12. juuli 1924 Colombes
7820,93 6460 Paavo Yrjöla Soome 17.–18. juuli 1926 Viiburi
7995,19 6586 Paavo Yrjöla Soome 16.–17. juuli 1927 Helsingi
8053,29 6587 Paavo Yrjöla Soome 3.–4. august 1928 Amsterdam
8255,475 6865 Akilles Järvinen Soome 19.–20. juuli 1930 Viiburi
8462,235 6735 James Bausch USA 5.–8. august 1932 Los Angeles
8790,46 7147 Hans-Heinrich Sievert Saksamaa 7.–8. juuli 1934 Hamburg
7900 7254 Glenn Morris USA 7.–8. august 1936 Berliin
8042 7287 Robert Mathias USA 29.–30. juuni 1950 Tulare
7887 7592 Robert Mathias USA 25.–26. juuli 1952 Helsingi
7985 7608 Rafer Johnson USA 10.–11. juuni 1955 Kingsburg
8014 7653 Vassili Kuznetsov NSVL 17.–18. mai 1958 Krasnodar
8302 7789 Rafer Johnson USA 27.–28. juuli 1958 Moskva
8357 7839 Vassili Kuznetsov NSVL 16.–17. mai 1959 Moskva
8682 7982 Rafer Johnson USA 8.–9. juuli 1960 Eugene
9121 8009 Chuangkuang Yang Taivan 27.–28. aprill 1963 Walnut
8230 8119 Russell Hodge USA 23.–24. juuli 1966 Los Angeles
8319 8234 Kurt Bendlin Saksamaa LV 13.–14. mai 1967 Heidelberg
8417 9309 William Toomey USA 10.–11. detsember 1969 Los Angeles
8454 8466 Nikolai Avilov NSVL 17.–18. juuli 1972 München
8524 8429 Bruce Jenner USA 9.–10. august 1975 Eugene
8538 8456 Bruce Jenner USA 25.–26. juuni 1976 Eugene
8618 8634 Bruce Jenner USA 29.–30. juuli 1976 Montreal
8622 8648 Daley Thompson Suurbritannia 17.–18. mai 1980 Götzis
8649 8667 Guido Kratschmer Saksamaa LV 14.–15. juuni 1980 Bernhausen
8704 8730 Daley Thompson Suurbritannia 22.–23. mai 1982 Götzis
8723 8741 Jürgen Hingsen Saksamaa LV 14.–15. august 1982 Ulm
8743 8774 Daley Thompson Suurbritannia 7.–8. september 1982 Ateena
8779 8825 Jürgen Hingsen Saksamaa LV 4.–5. juuni 1983 Bernhausen
8798 8832 Jürgen Hingsen Saksamaa LV 8.–9. juuni 1984 Mannheim
8847 - Daley Thompson Suurbritannia 8.–9. august 1984 Los Angeles
8891 - Dan O'Brien USA 4.–5. september 1992 Talence
8994 - Tomáš Dvořák Tšehhi 3.–4. juuli 1999 Praha
9026 - Roman Šebrle Tšehhi 26.–27. mai 2001 Götzis

[redigeeri] Olümpiamängude medalivõitjad

Aasta Kuld Hõbe Pronks
1912 Jim Thorpe, USA 8412 Hugo Wieslander, Rootsi 7724 Charles Lomberg, Rootsi 7413
1920 Helge Løvland, Norra 6804 Brutus Hamilton, USA 6770 Bertil Ohlson, Rootsi 6579
1924 Harold Osborn, USA 7710 Emerson Norton, USA 7350 Aleksander Klumberg, Eesti 7329
1928 Paavo Yrjölä, Soome 8053 MR Akilles Järvinen, Soome 7931 Kenneth Doherty, USA 7706
1932 James Bausch, USA 8462 MR Akilles Järvinen, Soome 8292 Wolrad Eberle, Saksamaa 8030
1936 Glenn Morris, USA 7900 MR Robert Clark, USA 7601 Jack Parker, USA 7275
1948 Robert Mathias, USA 7139 Ignace Heinrich, Prantsusmaa 6974 Floyd Simmons, USA 6950
1952 Robert Mathias, USA 7887 MR Milton Campbell, USA 6957 Floyd Simmons, USA 6788
1956 Milton Campbell, USA 7937 Rafer Johnson, USA 7587 Vassili Kuznetsov, NSVL 7465
1960 Rafer Johnson, USA 8392 Chuangkuang Yang, Taivan 8334 Vassili Kuznetsov, NSVL 7809
1964 Willi Holdorf, Saksamaa LV 7887 Rein Aun, NSVL 7842 Hans-Joachim Walde, Saksamaa LV 7809
1968 William Toomey, USA 8193 Hans-Joachim Walde, Saksamaa LV 8111 Kurt Bendlin, Saksamaa LV 8064
1972 Nikolai Avilov, NSVL 8454 MR Leonid Litvinenko, NSVL 8035 Ryszard Katus, Poola 7984
1976 Bruce Jenner, USA 8618 Guido Kratschmer, Saksamaa LV 8411 Nikolai Avilov, NSVL 8369
1980 Daley Thompson, Suurbritannia 8495 Juri Kutsenko, NSVL 8331 Sergei Želanov, NSVL 8135
1984 Daley Thompson, Suurbritannia 8797 Jürgen Hingsen, Saksamaa LV 8673 Siegfried Wentz, Saksamaa LV 8412
1988 Christian Schenk, Saksa DV 8488 Torsten Voss, Saksa DV 8399 David Steen, Kanada 8328
1992 Robert Změlík, Tšehhi ja Slovaki Liitvabariik 8611 Antonio Peñalver, Hispaania 8412 David Johnson, USA 8309
1996 Dan O'Brien, USA 8824 Frank Busemann, Saksamaa 8706 Tomáš Dvořák, Tšehhi 8664
2000 Erki Nool, Eesti 8641 Roman Šebrle, Tšehhi 8606 Chris Huffins, USA 8595
2004 Roman Šebrle, Tšehhi 8893 Bryan Clay, USA 8820 Dmitri Karpov, Kasahstan 8725

[redigeeri] Maailmameistrivõistluste medalivõitjad

Aasta Kuld Hõbe Pronks
1983 Daley Thompson, Suurbritannia 8666 Jürgen Hingsen, Saksamaa LV 8561 Siegfried Wentz, Saksamaa LV 8478
1987 Torsten Voss, Saksa DV 8680 Siegfried Wentz, Saksamaa LV 8461 Pavel Tarnavetski, NSVL 8375
1991 Dan O'Brien, USA 8812 Mike Smith, Kanada 8549 Christian Schenk, Saksamaa 8394
1993 Dan O'Brien, USA 8817 Eduard Hämäläinen, Valgevene 8724 Paul Meier, Saksamaa 8548
1995 Dan O'Brien, USA 8695 Eduard Hämäläinen, Valgevene 8489 Mike Smith, Kanada 8419
1997 Tomáš Dvořák, Tšehhi 8837 Eduard Hämäläinen, Soome 8730 Frank Busemann, Saksamaa 8652
1999 Tomáš Dvořák, Tšehhi 8744 Dean Macey, Suurbritannia 8556 Chris Huffins, USA 8547
2001 Tomáš Dvořák, Tšehhi 8902 Erki Nool, Eesti 8815 Dean Macey, Suurbritannia 8603
2003 Tom Pappas, USA 8750 Roman Šebrle, Tšehhi 8634 Dmitri Karpov, Kasahstan 8374
2005 Bryan Clay, USA 8732 Roman Šebrle, Tšehhi 8521 Attila Zsivóczky, Ungari 8385

[redigeeri] Euroopa meistrivõistluste medalivõitjad

[redigeeri] Välislingid

Aasta Kuld Hõbe Pronks
1934 Hans-Heinrich Sievert, Saksamaa 8103 Leif Dahlgren, Rootsi 7770 Jerzy Plawczyk, Poola 7552
1938 Olle Bexell, Rootsi 7214 Witold Gerutto, Poola 7006 Josef Neumann, Šveits 6664
1946 Godtfred Holmvang, Norra 6987 Sergey Kuznyetsov, Nõukogude Liit 6930 Göran Waxberg, Rootsi 6661
1950 Ignace Heinrich, Prantsusmaa 7364 Örn Clausen, Island 7297 Kjell Tånnander, Rootsi 7175
1954 Vasiliy Kuznyetsov, Nõukogude Liit 6752 Torbjörn Lassenius, Soome 6424 Heinz Oberbeck, Saksamaa 6263
1958 Vasiliy Kuznyetsov, Nõukogude Liit 7865 Uno Palu, Nõukogude Liit 7329 Walter Meier, Saksamaa 7249
1962 Vasiliy Kuznyetsov, Nõukogude Liit 8026 Werner von Moltke, Saksamaa 8022 Manfred Bock, Saksamaa 7835
1966 Werner von Moltke, Saksamaa 7740 Jörg Mattheis, Saksamaa 7614 Horst Beyer, Saksamaa 7562
1969 Joachim Kirst, Saksamaa 8041 Herbert Wessel, Saksamaa 7828 Viktor Chelnokov, Nõukogude Liit 7801
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCmnev%C3%B5istlus"
Personaalsed tööriistad