Kümnevõistlus

Kümnevõistlus on kümnest kergejõustiku alast koosnev mitmevõistlus.

Rahvusvahelisi võistlusi kümnevõistluses korraldatakse ainult meestele. Naised võistlevad seitsmevõistluses.

Kümnevõistluse alad

Kümnevõistlus kestab kaks päeva, mõlemal päeval on kavas viis ala.

Esimene päev:

• 100 m jooks
• kaugushüpe
• kuulitõuge
• kõrgushüpe
• 400 m jooks

Teine päev:

• 110 m tõkkejooks
• kettaheide
• teivashüpe
• odavise
• 1500 m jooks

Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane.

Punktisüsteem

Soorituste eest üksikaladel teenib sportlane punkte vastavalt järgmistele valemitele: A*(B-P)^C (jooksualad) ja A*(P-B)^C (väljakualad). Valemid on erinevad jooksu- ja väljakualadele seetõttu, et jooksualadel on parem tulemus väiksem (kiirem aeg), väljakualadel aga vastupidi.

A, B ja C on parameetrid, mis sõltuvad konkreetsest üksikalast. P on aga sportlase tulemus vastaval alal, mida mõõdetakse sekundites (jooksud), meetrites (heited) või sentimeetrites (hüpped).

Kõigi alade valemites on astendaja (C) ühest suurem, mistõttu on punktiskaala progressiivne. See tähendab seda, et väga hea soorituse parandamine annab suurema punktilisa, kui keskpärase tulemuse sama suur parandamine.

Kümnevõistlejad ei teeni kõigil aladel võrreldaval hulgal punkte. Keskmisest märksa enam punkte saab tüüpiline kümnevõistleja kaugushüppes, alla keskmise aga kuulitõukes ja 1500 meetri jooksus. See tuleneb sellest, et punktitabeli koostamisel on arvestatud iga ala tippude tasemega. Keskmine kümnevõistleja on aga kehaehituselt märksa lähedasem kaugushüppajale kui kuulitõukajale või 1500 meetri jooksjale, mistõttu on ka kümnevõistlejate tulemused kaugushüppes maailmatasemele palju lähemal kui kuulitõukes ja keskmaajooksus.

Ala	A	B	C
100 m	25.4347	18	1.81
Kaugushüpe	0.14354	220	1.4
Kuulitõuge	51.39	1.5	1.05
Kõrgushüpe	0.8465	75	1.42
400 m	1.53775	82	1.81
110 m tõkkejooks	5.74352	28.5	1.92
Kettaheide	12.91	4	1.1
Teivashüpe	0.2797	100	1.35
Odavise	10.14	7	1.08
1500 m jooks	0.03768	480	1.85

Ajalugu

Terminit decathlon kasutasid esmakordselt 20. sajandi algul rootslased. Kümnevõistlus loodi praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi punktitabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal).

Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga.

Kümnevõistlus oli esmakordselt kavas praegusel kujul 1912. aastal Stockholmi olümpiamängudel. Selle ülivõimas võitja oli 23-aastane pooleldi indiaani päritolu James Thorpe, keda Rootsi kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks (sealt pärinebki kümnevõistluse võitjate tituleerimine kergejõustikukuningaks).

Reeglid

Kui vähegi võimalik, peab mitmevõistluse peakohtunik tagama igale osavõtjale vähemalt 30-minutilise pausi eelmise ala lõpu ja järgmise ala alguse vahel. Võimaluse korral tuleb jätta esimese päeva viimase ja teise päeva esimese ala vahele vähemalt 10-tunnine paus.

Võistlusjärjekord võidakse loosida enne iga ala algust. 100 ja 400 meetri jooksudes ning 110 meetri tõkkejooksus paigutab võistlejad jooksudesse tehniline delegaat. Seejuures peab igas jooksus olema 5 või enam, kuid mitte mingil juhul vähem kui 3 võistlejat.

Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse peale eelviimast ala liidergruppi kuuluvad võistlejad ühte jooksu. Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala.

Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mis tahes jooksu koosseisu.

Mitmevõistluse üksikaladel rakendatakse IAAF-i võistlusmäärusi, välja arvatud järgmised erandid:

Kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset.

Igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult ühe (käsi- või elektriaeg) ajavõtumeetodi alusel. Iga võistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga või fotofinišiga. Rekordite püstitamisel arvestatakse elektriaega ka juhul, kui seda pole saadud kõigile võistlejatele.

Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei soorita antud alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks ning ta ei saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis.

Võistleja, kes otsustab mitmevõistluse katkestada, peab sellest koheselt informeerima mitmevõistluse peakohtunikku.

Peale iga ala lõppu tuleb punktiseis (st antud ala tulemusele vastavad punktid IAAF-i ametliku punktitabeli alusel ning punktide summa peale kõiki senilõppenud alasid) teatavaks teha kõigile võistlejatele.

Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. Võrdse punktisumma korral on võitjaks sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma. Eeltoodud näitaja võrdsuse korral on võitja see sportlane, kes mingil üksikalal on saanud konkurentidest suurema punktisumma. Eeltoodud meetodit kasutatakse ka kõigi teiste kohtade väljaselgitamiseks.

Kümnevõistlus Eestis

1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Kahjuks ei ole sellest võistlusest säilinud ühtegi dokumenti, sest "Abergi" arhiiv hävis sõjatules.

1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu- ja lauluseltsi "Lootus" (Gonsiori) aias neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe.

Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi olümpiamänge – 1. juunil (1918. aasta 1. veebruarini kehtinud vana kalendri järgi 19. mail) 1913. aastal Pirital. Võistlus kestis vaid kaheksa tundi. Olümpiamängudel, nagu teada, jagati kümme ala kolmele päevale. "Kalevi" kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus: Bernhard Abrams, Johannes Villemson, Eduard Hiiop, Leopold Tõnson, Sergei Orloff ja Reinhold Salumann.

Võitjaks tuli Abrams järgmiste üksiktulemustega (100 m 13,0; ketas 29.65; kuul 10.15; heitepall 43.77; oda 35.24; kaugus 5.42; kõrgus 1.55; "kepihüpe" 2.90; 110 m "aiajooks" 20,0 ja 1500 m 5.53,8). "Kalevi" tabeli järgi andsid need tulemused 9289 punkti.

Paremuse selgitamisel võeti aluseks "Kalevi" eelmise aasta rekordid. Neid hinnati 1000 punktiga. Rootslased hindasid teatavasti samaväärselt tulemusi, mis olid võrdsed olümpiarekorditega.

Samal päeval leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Selle korraldas võimlemisseltsi "Sport" asutanud Artur Kukk. Selle kümnevõistluse võitis Soome 1912. aasta meister, Helsingi rootsi klubi IFK esindanud Lars Hornborg Venemaa mitmekülgsema atleedi Garri Gangvargi ees. Kolmas-neljas olid IFK esindanud Paul Jefimoff ja John Engberg. Viiendaks jäi eestlane Gustav Kiilim. Kiilim oli püstitanud eelmistel hooaegadel Eesti tipptulemusi 100 meetrist 1500 meetrini. Kõnealust võistlust alustas Kiilim oma võimetele vastavalt. Väljakualadel ta aga külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 – 5.46 – 7.90 – 1.40 – 56,0 – 22,0 – 27.52 – diskv. – 30.40 – 4.47,2) andsid 1912. aasta punktiskaala järgi esimeseks Eesti rekordiks 4438,195 punkti.

Tulemuste võrdlusest selgub, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255 punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas.

Antwerpeni olümpiamängude lähenedes kirjutas "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp võimalusest püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikesekasvuline (174 cm), kuid kehaliselt tugev atleet Aleksander Klumberg rekordilise punktisumma – Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses.

Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Ta sai odaviskes viienda koha tulemusega 62.39. Eelvõistlusel tühistas soomlasest kohtunik eestlase parima viske, mis kandus 65 meetrini. Kuna soomlased tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu.

1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord püstitada. Esimene päev 100 m 12,3; kaugus 6.59; kuul 12.92; kõrgus 1.75; 400 m 55,0. Teine päev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord); ketas 39.64; teivas 3.40; oda 62.20; 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti.

1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi.

Maailmarekordi areng

Tulemus (Vana)	Tulemus (uus)	Sportlane	Riik	Aeg	Koht
7485,61	6087	Aleksander Klumberg	Eesti	16.–17. september 1922	Helsingi
7710,775	6476	Harold Osborn	USA	11.–12. juuli 1924	Colombes
7820,93	6460	Paavo Yrjöla	Soome	17.–18. juuli 1926	Viiburi
7995,19	6586	Paavo Yrjöla	Soome	16.–17. juuli 1927	Helsingi
8053,29	6587	Paavo Yrjöla	Soome	3.–4. august 1928	Amsterdam
8255,475	6865	Akilles Järvinen	Soome	19.–20. juuli 1930	Viiburi
8462,235	6735	James Bausch	USA	5.–8. august 1932	Los Angeles
8790,46	7147	Hans-Heinrich Sievert	Saksamaa	7.–8. juuli 1934	Hamburg
7900	7254	Glenn Morris	USA	7.–8. august 1936	Berliin
8042	7287	Robert Mathias	USA	29.–30. juuni 1950	Tulare
7887	7592	Robert Mathias	USA	25.–26. juuli 1952	Helsingi
7985	7608	Rafer Johnson	USA	10.–11. juuni 1955	Kingsburg
8014	7653	Vassili Kuznetsov	NSVL	17.–18. mai 1958	Krasnodar
8302	7789	Rafer Johnson	USA	27.–28. juuli 1958	Moskva
8357	7839	Vassili Kuznetsov	NSVL	16.–17. mai 1959	Moskva
8682	7982	Rafer Johnson	USA	8.–9. juuli 1960	Eugene
9121	8009	Chuangkuang Yang	Taivan	27.–28. aprill 1963	Walnut
8230	8119	Russell Hodge	USA	23.–24. juuli 1966	Los Angeles
8319	8234	Kurt Bendlin	Saksamaa LV	13.–14. mai 1967	Heidelberg
8417	9309	William Toomey	USA	10.–11. detsember 1969	Los Angeles
8454	8466	Nikolai Avilov	NSVL	17.–18. juuli 1972	München
8524	8429	Bruce Jenner	USA	9.–10. august 1975	Eugene
8538	8456	Bruce Jenner	USA	25.–26. juuni 1976	Eugene
8618	8634	Bruce Jenner	USA	29.–30. juuli 1976	Montreal
8622	8648	Daley Thompson	Suurbritannia	17.–18. mai 1980	Götzis
8649	8667	Guido Kratschmer	Saksamaa LV	14.–15. juuni 1980	Bernhausen
8704	8730	Daley Thompson	Suurbritannia	22.–23. mai 1982	Götzis
8723	8741	Jürgen Hingsen	Saksamaa LV	14.–15. august 1982	Ulm
8743	8774	Daley Thompson	Suurbritannia	7.–8. september 1982	Ateena
8779	8825	Jürgen Hingsen	Saksamaa LV	4.–5. juuni 1983	Bernhausen
8798	8832	Jürgen Hingsen	Saksamaa LV	8.–9. juuni 1984	Mannheim
8847		Daley Thompson	Suurbritannia	8.–9. august 1984	Los Angeles
8891		Dan O'Brien	USA	4.–5. september 1992	Talence
8994		Tomáš Dvořák	Tšehhi	3.–4. juuli 1999	Praha
9026		Roman Šebrle	Tšehhi	26.–27. mai 2001	Götzis
9039		Ashton Eaton	USA	22.–23. juuni 2012	Eugene

Olümpiamängude medalivõitjad

Aasta
1912	Jim Thorpe 8412	Hugo Wieslander 7724	Charles Lomberg 7413
1920	Helge Løvland 6804	Brutus Hamilton 6770	Bertil Ohlson 6579
1924	Harold Osborn 7710	Emerson Norton 7350	Aleksander Klumberg 7329
1928	Paavo Yrjölä 8053 MR	Akilles Järvinen 7931	Kenneth Doherty 7706
1932	James Bausch 8462 MR	Akilles Järvinen 8292	Wolrad Eberle 8030
1936	Glenn Morris 7900 MR	Robert Clark 7601	Jack Parker 7275
1948	Robert Mathias 7139	Ignace Heinrich 6974	Floyd Simmons 6950
1952	Robert Mathias 7887 MR	Milton Campbell 6957	Floyd Simmons 6788
1956	Milton Campbell 7937	Rafer Johnson 7587	Vassili Kuznetsov 7465
1960	Rafer Johnson 8392	Chuangkuang Yang 8334	Vassili Kuznetsov 7809
1964	Willi Holdorf 7887	Rein Aun 7842	Hans-Joachim Walde 7809
1968	William Toomey 8193	Hans-Joachim Walde 8111	Kurt Bendlin 8064
1972	Nikolai Avilov 8454 MR	Leonid Litvinenko 8035	Ryszard Katus 7984
1976	Bruce Jenner 8618	Guido Kratschmer 8411	Nikolai Avilov 8369
1980	Daley Thompson 8495	Juri Kutsenko 8331	Sergei Želanov 8135
1984	Daley Thompson 8797	Jürgen Hingsen 8673	Siegfried Wentz 8412
1988	Christian Schenk 8488	Torsten Voss 8399	David Steen 8328
1992	Robert Změlík 8611	Antonio Peñalver 8412	David Johnson 8309
1996	Dan O'Brien 8824	Frank Busemann 8706	Tomáš Dvořák 8664
2000	Erki Nool 8641	Roman Šebrle 8606	Chris Huffins 8595
2004	Roman Šebrle 8893	Bryan Clay 8820	Dmitri Karpov 8725
2008	Bryan Clay 8791	Andrei Kravtšenko 8551	Leonel Suarez 8527

Maailmameistrivõistluste medalivõitjad

Mehed

Aasta
1983	Daley Thompson 8666	Jürgen Hingsen 8561	Siegfried Wentz 8478
1987	Torsten Voss 8680	Siegfried Wentz 8461	Pavel Tarnavetski 8375
1991	Dan O'Brien 8812	Mike Smith 8549	Christian Schenk 8394
1993	Dan O'Brien 8817	Eduard Hämäläinen 8724	Paul Meier 8548
1995	Dan O'Brien 8695	Eduard Hämäläinen 8489	Mike Smith 8419
1997	Tomáš Dvořák 8837	Eduard Hämäläinen 8730	Frank Busemann 8652
1999	Tomáš Dvořák 8744	Dean Macey 8556	Chris Huffins 8547
2001	Tomáš Dvořák 8902	Erki Nool 8815	Dean Macey 8603
2003	Tom Pappas 8750	Roman Šebrle 8634	Dmitri Karpov 8374
2005	Bryan Clay 8732	Roman Šebrle 8521	Attila Zsivóczky 8385
2007	Roman Šebrle 8767	Maurice Smith 8644	Dmitri Karpov 8586
2009	Trey Hardee 8790	Leonel Suarez 8640	Aleksandr Pogorelov 8528
2011	Trey Hardee 8607	Ashton Eaton 8505	Leonel Suarez 8501

Euroopa meistrivõistluste medalivõitjad

Aasta	Kuld	Hõbe	Pronks
1934	Hans-Heinrich Sievert, Saksamaa 8103	Leif Dahlgren, Rootsi 7770	Jerzy Plawczyk, Poola 7552
1938	Olle Bexell, Rootsi 7214	Witold Gerutto, Poola 7006	Josef Neumann, Šveits 6664
1946	Godtfred Holmvang, Norra 6987	Sergei Kuznetsov, NSV Liit 6930	Göran Waxberg, Rootsi 6661
1950	Ignace Heinrich, Prantsusmaa 7364	Örn Clausen, Island 7297	Kjell Tånnander, Rootsi 7175
1954	Vassili Kuznetsov, NSV Liit 6752	Torbjörn Lassenius, Soome 6424	Heinz Oberbeck, Saksa Föderatiivne Vabariik 6263
1958	Vassili Kuznetsov, NSV Liit 7865	Uno Palu, NSV Liit 7329	Walter Meier, Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV) 7249
1962	Vassili Kuznetsov, NSV Liit 8026	Werner von Moltke, Saksa Föderatiivne Vabariik (SFV) 8022	Manfred Bock, SFV 7835
1966	Werner von Moltke, SFV 7740	Jörg Mattheis, SFV 7614	Horst Beyer, SFV 7562
1969	Joachim Kirst, SDV 8041	Herbert Wessel, SDV 7828	Viktor Tšelnokov, NSV Liit 7801

Välislingid

• Kümnevõistluse meeste kõigi aegade edetabel
• Kümnevõistluse meeste kõigi aegade edetabel Tulemused kuni 8200 punktini
• Kümnevõistluse naiste kõigi aegade edetabel
• Kümnevõistluse meeste edetabelid: 2002 – 2003 – 2004 – 2005 – 2006 – 2007 – 2008 – 2009
• Kümnevõistluse naiste edetabelid: 2004 – 2005 – 2006 – 2007 – 2008
• Kümnevõistluse top-10 1947–2002
• Kümnevõistlus Götzises
• Decathlon 2000 kõik kümnevõistlusest