Kümnevõistlus

Allikas: Vikipeedia

Kümnevõistlus on kümnest kergejõustiku alast koosnev mitmevõistlus.

Rahvusvahelisi võistlusi kümnevõistluses korraldatakse ainult meestele. Naised võistlevad seitsmevõistluses.

Kümnevõistluse alad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kümnevõistlus kestab kaks päeva, mõlemal päeval on kavas viis ala.

Esimene päev:

Teine päev:

Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane.

Punktisüsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Soorituste eest üksikaladel teenib sportlane punkte vastavalt järgmistele valemitele: A*(B–P)C (jooksualad) ja A*(P–B)C (väljakualad). Jooksu- ja väljakualade jaoks on valemid erinevad seetõttu, et jooksualadel on parem tulemus väiksem (kiirem aeg), väljakualadel aga vastupidi.

A, B ja C on parameetrid, mis sõltuvad konkreetsest üksikalast. P on aga sportlase tulemus vastaval alal, mida mõõdetakse sekundites (jooksud), meetrites (heited) või sentimeetrites (hüpped).

Kõigi alade valemites on astendaja (C) ühest suurem, mistõttu on punktiskaala progressiivne. See tähendab seda, et väga hea tulemuse parandamine annab suurema punktilisa kui keskpärase tulemuse sama suur parandamine.

Kümnevõistlejad ei teeni kõigil aladel võrreldaval hulgal punkte. Keskmisest märksa enam punkte saab tüüpiline kümnevõistleja kaugushüppes, alla keskmise aga kuulitõukes ja 1500 meetri jooksus. See tuleneb sellest, et punktitabeli koostamisel on arvestatud iga ala tippude tasemega. Keskmine kümnevõistleja on aga kehaehituselt märksa lähedasem kaugushüppajale kui kuulitõukajale või 1500 meetri jooksjale, mistõttu on ka kümnevõistlejate tulemused kaugushüppes maailmatasemele palju lähemal kui kuulitõukes ja keskmaajooksus.

Ala A B C
100 m 25.4347 18 1.81
Kaugushüpe 0.14354 220 1.4
Kuulitõuge 51.39 1.5 1.05
Kõrgushüpe 0.8465 75 1.42
400 m jooks 1.53775 82 1.81
110 m tõkkejooks 5.74352 28.5 1.92
Kettaheide 12.91 4 1.1
Teivashüpe 0.2797 100 1.35
Odavise 10.14 7 1.08
1500 m jooks 0.03768 480 1.85

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Terminit decathlon kasutasid esmakordselt 20. sajandi algul rootslased. Kümnevõistlus loodi praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui töötati välja punktitabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal).

Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga.

Kümnevõistlus oli esmakordselt kavas praegusel kujul 1912. aastal Stockholmi olümpiamängudel. Selle ülivõimas võitja oli 23-aastane pooleldi indiaani päritolu James Thorpe, keda Rootsi kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks (sealt pärinebki kümnevõistluse võitjate tituleerimine kergejõustikukuningaks).

Reeglid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui vähegi võimalik, peab mitmevõistluse peakohtunik tagama igale osavõtjale vähemalt 30-minutilise pausi eelmise ala lõpu ja järgmise ala alguse vahel. Võimaluse korral tuleb jätta esimese päeva viimase ja teise päeva esimese ala vahele vähemalt 10-tunnine paus.

Võistlusjärjekord võidakse loosida enne iga ala algust. 100 ja 400 meetri jooksudes ning 110 meetri tõkkejooksus paigutab võistlejad jooksudesse tehniline delegaat. Seejuures peab igas jooksus olema 5 või enam, kuid mitte mingil juhul vähem kui 3 võistlejat.

Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse pärast eelviimast ala liidergruppi kuuluvad võistlejad ühte jooksu. Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala.

Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mis tahes jooksu koosseisu.

Mitmevõistluse üksikaladel rakendatakse IAAF-i võistlusmäärusi, välja arvatud järgmised erandid:

Kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset.

Igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult ühe (käsi- või elektriaeg) ajavõtumeetodi alusel. Iga võistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga või fotofinišiga. Rekordite püstitamisel arvestatakse elektriaega ka juhul, kui seda pole saadud kõigile võistlejatele.

Võistleja, kes ei alusta mõnel mitmevõistluse alal võistlemist (ei soorita alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks, ta ei saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ja talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis.

Võistleja, kes otsustab mitmevõistluse katkestada, peab sellest kohe informeerima mitmevõistluse peakohtunikku.

Pärast iga ala lõppu tuleb punktiseis (st antud ala tulemusele vastavad punktid IAAF-i ametliku punktitabeli alusel ja punktide summa pärast kõiki seni lõppenud alasid) kõigile võistlejatele teatavaks teha.

Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. Võrdse punktisumma korral on võitja sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma. Eeltoodud näitaja võrdsuse korral on võitja see sportlane, kes mingil üksikalal on saanud konkurentidest suurema punktisumma. Eeltoodud meetodit kasutatakse ka kõigi teiste kohtade väljaselgitamiseks.

Kümnevõistlus Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Kahjuks ei ole sellest võistlusest säilinud ühtegi dokumenti, sest "Abergi" arhiiv hävis sõjatules.

1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu- ja lauluseltsi "Lootus" (Gonsori) aias neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe.

Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi olümpiamänge1. juunil (1918. aasta 1. veebruarini kehtinud vana kalendri järgi 19. mail) 1913. aastal Pirital. Võistlus kestis vaid kaheksa tundi. Olümpiamängudel, nagu teada, jagati kümme ala kolmele päevale. "Kalevi" kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus: Bernhard Abrams, Johannes Villemson, Eduard Hiiop, Leopold Tõnson, Sergei Orloff ja Reinhold Salumann.

Võitjaks tuli Abrams järgmiste üksiktulemustega (100 m 13,0; ketas 29.65; kuul 10.15; heitepall 43.77; oda 35.24; kaugus 5.42; kõrgus 1.55; "kepihüpe" 2.90; 110 m "aiajooks" 20,0 ja 1500 m 5.53,8). "Kalevi" tabeli järgi andsid need tulemused 9289 punkti.

Paremuse selgitamisel võeti aluseks "Kalevi" eelmise aasta rekordid. Neid hinnati 1000 punktiga. Rootslased hindasid teatavasti samaväärselt tulemusi, mis olid võrdsed olümpiarekorditega.

Samal päeval leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Selle korraldas võimlemisseltsi "Sport" asutanud Artur Kukk. Selle kümnevõistluse võitis Soome 1912. aasta meister, Helsingi rootsi klubi IFK esindanud Lars Hornborg Venemaa mitmekülgsema atleedi Garri Gangvargi ees. Kolmas-neljas olid IFK esindanud Paul Jefimoff ja John Engberg. Viiendaks jäi eestlane Gustav Kiilim. Kiilim oli püstitanud eelmistel hooaegadel Eesti tipptulemusi 100 meetrist 1500 meetrini. Kõnealust võistlust alustas Kiilim oma võimetele vastavalt. Väljakualadel ta aga külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 – 5.46 – 7.90 – 1.40 – 56,0 – 22,0 – 27.52 – diskv. – 30.40 – 4.47,2) andsid 1912. aasta punktiskaala järgi esimeseks Eesti rekordiks 4438,195 punkti.

Tulemuste võrdlusest selgub, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255 punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas.

Antwerpeni olümpiamängude lähenedes kirjutas "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp võimalusest püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikesekasvuline (174 cm), kuid kehaliselt tugev atleet Aleksander Klumberg rekordilise punktisumma – Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses.

Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Ta sai odaviskes viienda koha tulemusega 62.39. Eelvõistlusel tühistas soomlasest kohtunik eestlase parima viske, mis kandus 65 meetrini. Kuna soomlased tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu.

1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord püstitada. Esimene päev 100 m 12,3; kaugus 6.59; kuul 12.92; kõrgus 1.75; 400 m 55,0. Teine päev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord); ketas 39.64; teivas 3.40; oda 62.20; 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti.

1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi.

Maailmarekordi areng[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tulemus (Vana) Tulemus (uus) Sportlane Riik Aeg Koht
7485,61 6087 Aleksander Klumberg Eesti 16.17. september 1922 Helsingi
7710,775 6476 Harold Osborn USA 11.12. juuli 1924 Colombes
7820,93 6460 Paavo Yrjöla Soome 17.18. juuli 1926 Viiburi
7995,19 6586 Paavo Yrjöla Soome 16.17. juuli 1927 Helsingi
8053,29 6587 Paavo Yrjöla Soome 3.4. august 1928 Amsterdam
8255,475 6865 Akilles Järvinen Soome 19.20. juuli 1930 Viiburi
8462,235 6735 James Bausch USA 5.8. august 1932 Los Angeles
8790,46 7147 Hans-Heinrich Sievert Saksamaa 7.8. juuli 1934 Hamburg
7900 7254 Glenn Morris USA 7.8. august 1936 Berliin
8042 7287 Robert Mathias USA 29.30. juuni 1950 Tulare
7887 7592 Robert Mathias USA 25.26. juuli 1952 Helsingi
7985 7608 Rafer Johnson USA 10.11. juuni 1955 Kingsburg
8014 7653 Vassili Kuznetsov NSVL 17.18. mai 1958 Krasnodar
8302 7789 Rafer Johnson USA 27.28. juuli 1958 Moskva
8357 7839 Vassili Kuznetsov NSVL 16.17. mai 1959 Moskva
8682 7982 Rafer Johnson USA 8.9. juuli 1960 Eugene
9121 8009 Chuangkuang Yang Taivan 27.28. aprill 1963 Walnut
8230 8119 Russell Hodge USA 23.24. juuli 1966 Los Angeles
8319 8234 Kurt Bendlin Saksamaa LV 13.14. mai 1967 Heidelberg
8417 8309 William Toomey USA 10.11. detsember 1969 Los Angeles
8454 8466 Nikolai Avilov NSVL 17.18. juuli 1972 München
8524 8429 Bruce Jenner USA 9.10. august 1975 Eugene
8538 8456 Bruce Jenner USA 25.26. juuni 1976 Eugene
8618 8634 Bruce Jenner USA 29.30. juuli 1976 Montreal
8622 8648 Daley Thompson Suurbritannia 17.18. mai 1980 Götzis
8649 8667 Guido Kratschmer Saksamaa LV 14.15. juuni 1980 Bernhausen
8704 8730 Daley Thompson Suurbritannia 22.23. mai 1982 Götzis
8723 8741 Jürgen Hingsen Saksamaa LV 14.15. august 1982 Ulm
8743 8774 Daley Thompson Suurbritannia 7.8. september 1982 Ateena
8779 8825 Jürgen Hingsen Saksamaa LV 4.5. juuni 1983 Bernhausen
8798 8832 Jürgen Hingsen Saksamaa LV 8.9. juuni 1984 Mannheim
8847 Daley Thompson Suurbritannia 8.9. august 1984 Los Angeles
8891 Dan O'Brien USA 4.5. september 1992 Talence
8994 Tomáš Dvořák Tšehhi 3.4. juuli 1999 Praha
9026 Roman Šebrle Tšehhi 26.27. mai 2001 Götzis
9039 Ashton Eaton USA 22.23. juuni 2012 Eugene

Olympic rings with transparent rims.svg Olümpiamängude medalivõitjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aasta Kuld Hõbe Pronks
1912 Jim Thorpe Flag of the United States.svg 8413 * Hugo Wieslander Flag of Sweden.svg 7724 Charles Lomberg Flag of Sweden.svg 7413
1920 Helge Løvland Flag of Norway.svg 6804 Brutus Hamilton Flag of the United States.svg 6770 Bertil Ohlson Flag of Sweden.svg 6579
1924 Harold Osborn Flag of the United States.svg 7710 Emerson Norton Flag of the United States.svg 7350 Aleksander Klumberg Flag of Estonia.svg 7329
1928 Paavo Yrjölä Flag of Finland.svg 8053 MR Akilles Järvinen Flag of Finland.svg 7931 Kenneth Doherty Flag of the United States.svg 7706
1932 James Bausch Flag of the United States.svg 8462 MR Akilles Järvinen Flag of Finland.svg 8292 Wolrad Eberle Flag of Germany.svg 8030
1936 Glenn Morris Flag of the United States.svg 7900 MR Robert Clark Flag of the United States.svg 7601 Jack Parker Flag of the United States.svg 7275
1948 Robert Mathias Flag of the United States.svg 7139 Ignace Heinrich Flag of France.svg 6974 Floyd Simmons Flag of the United States.svg 6950
1952 Robert Mathias Flag of the United States.svg 7887 MR Milton Campbell Flag of the United States.svg 6957 Floyd Simmons Flag of the United States.svg 6788
1956 Milton Campbell Flag of the United States.svg 7937 Rafer Johnson Flag of the United States.svg 7587 Vassili Kuznetsov Flag of the Soviet Union.svg 7465
1960 Rafer Johnson Flag of the United States.svg 8392 Chuangkuang Yang Flag of the Republic of China.svg 8334 Vassili Kuznetsov Flag of the Soviet Union.svg 7809
1964 Willi Holdorf Flag of Germany.svg 7887 Rein Aun Flag of the Soviet Union.svg 7842 Hans-Joachim Walde Flag of Germany.svg 7809
1968 William Toomey Flag of the United States.svg 8193 Hans-Joachim Walde Flag of Germany.svg 8111 Kurt Bendlin Flag of Germany.svg 8064
1972 Nikolai Avilov Flag of the Soviet Union.svg 8454 MR Leonid Litvinenko Flag of the Soviet Union.svg 8035 Ryszard Katus Flag of Poland.svg 7984
1976 Bruce Jenner Flag of the United States.svg 8618 Guido Kratschmer Flag of Germany.svg 8411 Nikolai Avilov Flag of the Soviet Union.svg 8369
1980 Daley Thompson Flag of the United Kingdom.svg 8495 Juri Kutsenko Flag of the Soviet Union.svg 8331 Sergei Želanov Flag of the Soviet Union.svg 8135
1984 Daley Thompson Flag of the United Kingdom.svg 8797 Jürgen Hingsen Flag of Germany.svg 8673 Siegfried Wentz Flag of Germany.svg 8412
1988 Christian Schenk Flag of East Germany.svg 8488 Torsten Voss Flag of East Germany.svg 8399 David Steen Flag of Canada.svg 8328
1992 Robert Změlík Flag of the Czech Republic.svg 8611 Antonio Peñalver Flag of Spain.svg 8412 David Johnson Flag of the United States.svg 8309
1996 Dan O'Brien Flag of the United States.svg 8824 Frank Busemann Flag of Germany.svg 8706 Tomáš Dvořák Flag of the Czech Republic.svg 8664
2000 Erki Nool Flag of Estonia.svg 8641 Roman Šebrle Flag of the Czech Republic.svg 8606 Chris Huffins Flag of the United States.svg 8595
2004 Roman Šebrle Flag of the Czech Republic.svg 8893 Bryan Clay Flag of the United States.svg 8820 Dmitri Karpov Flag of Kazakhstan.svg 8725
2008 Bryan Clay Flag of the United States.svg 8791 Andrei Kravtšenko Flag of Belarus.svg 8551 Leonel Suarez Flag of Cuba.svg 8527
2012 Ashton Eaton Flag of the United States.svg 8869 Trey Hardee Flag of the United States.svg 8671 Leonel Suarez Flag of Cuba.svg 8523
* 1912. a. kaks olümpiakulda võitnud Jim Thorpe tulemused 
(ka viievõistluses) tühistati, kuna sportlane tunnistati 
elukutseliseks. Alles 70 aastat hiljem tema õigused taastati.

Maailmameistrivõistluste medalivõitjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mehed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aasta Kuld Hõbe Pronks
1983 Daley Thompson Flag of the United Kingdom.svg 8666 Jürgen Hingsen Flag of Germany.svg 8561 Siegfried Wentz Flag of Germany.svg 8478
1987 Torsten Voss Flag of East Germany.svg 8680 Siegfried Wentz Flag of Germany.svg 8461 Pavel Tarnavetski Flag of the Soviet Union.svg 8375
1991 Dan O'Brien Flag of the United States.svg 8812 Mike Smith Flag of Canada.svg 8549 Christian Schenk Flag of Germany.svg 8394
1993 Dan O'Brien Flag of the United States.svg 8817 Eduard Hämäläinen Flag of Belarus.svg 8724 Paul Meier Flag of Germany.svg 8548
1995 Dan O'Brien Flag of the United States.svg 8695 Eduard Hämäläinen Flag of Belarus.svg 8489 Mike Smith Flag of Canada.svg 8419
1997 Tomáš Dvořák Flag of the Czech Republic.svg 8837 Eduard Hämäläinen Flag of Finland.svg 8730 Frank Busemann Flag of Germany.svg 8652
1999 Tomáš Dvořák Flag of the Czech Republic.svg 8744 Dean Macey Flag of the United Kingdom.svg 8556 Chris Huffins Flag of the United States.svg 8547
2001 Tomáš Dvořák Flag of the Czech Republic.svg 8902 Erki Nool Flag of Estonia.svg 8815 Dean Macey Flag of the United Kingdom.svg 8603
2003 Tom Pappas Flag of the United States.svg 8750 Roman Šebrle Flag of the Czech Republic.svg 8634 Dmitri Karpov Flag of Kazakhstan.svg 8374
2005 Bryan Clay Flag of the United States.svg 8732 Roman Šebrle Flag of the Czech Republic.svg 8521 Attila Zsivóczky Flag of Hungary.svg 8385
2007 Roman Šebrle Flag of the Czech Republic.svg 8767 Maurice Smith Flag of Jamaica.svg 8644 Dmitri Karpov Flag of Kazakhstan.svg 8586
2009 Trey Hardee Flag of the United States.svg 8790 Leonel Suarez Flag of Cuba.svg 8640 Aleksandr Pogorelov Flag of Russia.svg 8528
2011 Trey Hardee Flag of the United States.svg 8607 Ashton Eaton Flag of the United States.svg 8505 Leonel Suarez Flag of Cuba.svg 8501
2013 Ashton Eaton Flag of the United States.svg 8809 Michael Schrader Flag of Germany.svg 8670 Damian Warner Flag of Canada.svg 8512

Euroopa meistrivõistluste medalivõitjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aasta Kuld Hõbe Pronks
1934 Hans-Heinrich Sievert, Saksamaa 8103 Leif Dahlgren, Rootsi 7770 Jerzy Plawczyk, Poola 7552
1938 Olle Bexell, Rootsi 7214 Witold Gerutto, Poola 7006 Josef Neumann, Šveits 6664
1946 Godtfred Holmvang, Norra 6987 Sergei Kuznetsov, NSV Liit 6930 Göran Waxberg, Rootsi 6661
1950 Ignace Heinrich, Prantsusmaa 7364 Örn Clausen, Island 7297 Kjell Tånnander, Rootsi 7175
1954 Vassili Kuznetsov, NSV Liit 6752 Torbjörn Lassenius, Soome 6424 Heinz Oberbeck, Saksa Föderatiivne Vabariik 6263
1958 Vassili Kuznetsov, NSV Liit 7865 Uno Palu, NSV Liit 7329 Walter Meier, Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV) 7249
1962 Vassili Kuznetsov, NSV Liit 8026 Werner von Moltke, Saksa Föderatiivne Vabariik (SFV) 8022 Manfred Bock, SFV 7835
1966 Werner von Moltke, SFV 7740 Jörg Mattheis, SFV 7614 Horst Beyer, SFV 7562
1969 Joachim Kirst, SDV 8041 Herbert Wessel, SDV 7828 Viktor Tšelnokov, NSV Liit 7801
1971 Joachim Kirst, SDV 8196 Lennart Hedmark, Rootsi 8038 Hans-Joachim Walde, Saksamaa 7951
1974 Ryszard Skowronek, Poola 8207 Yves Leroy, Prantsusmaa 8146 Guido Kratschmer, Saksamaa 8132
1978 Aleksandr Grebenjuk, NSV Liit 8340 Daley Thompson, Suurbritannia 8289 Siegfried Stark, SDV 8208
1982 Daley Thompson, Suurbritannia 8774 Jürgen Hingsen, Saksamaa 8517 Siegfried Stark, SDV 8433
1986 Daley Thompson, Suurbritannia 8811 Jürgen Hingsen, Saksamaa 8730 Siegfried Wentz, Saksamaa 8676
1990 Christian Plaziat, Prantsusmaa 8574 Dezső Szabó, Ungari 8436 Christian Schenk, SDV 8433
1994 Alain Blondel, Prantsusmaa 8453 Henrik Dagård, Rootsi 8362 Lev Lobodin, Ukraina 8201
1998 Erki Nool, Eesti 8667 Eduard Hämäläinen, Soome 8587 Lev Lobodin, Venemaa 8571
2002 Roman Šebrle, Tšehhimaa 8800 Erki Nool, Eesti 8438 Lev Lobodin, Venemaa 8390
2006 Roman Šebrle, Tšehhimaa 8526 Attila Zsivóczky, Ungari 8356 Aleksei Drozdov, Venemaa 8350
2010 Romain Barras, Prantsusmaa 8453 Eelco Sintnicolaas, Holland 8436 Andrei Krautšanka, Valgevene 8370
2012 Pascal Behrenbruch, Saksamaa 8558 Oleksi Kasjanov, Ukraina 8321 Ilja Škurenjov, Venemaa 8219

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]