Niklas Kaul

Allikas: Vikipeedia
Niklas Kaul
Isikuandmed
Riik Saksamaa
Sünniaeg 11. veebruar 1998 (26-aastane)
Sünnikoht Mainz
Pikkus 190 cm
Kaal 90 kg
Sportlaskarjäär
Spordiklubi USC Mainz
Treener Francis Gross
Medalid
Maailmameistrivõistlused
Kuld 2019 Doha Kümnevõistlus
Euroopa meistrivõistlused
Kuld 2022 München Kümnevõistlus
Euroopa U23 meistrivõistlused
Kuld 2019 Gävle Kümnevõistlus
Euroopa juunioride meistrivõistlused
Kuld 2017 Grosseto Kümnevõistlus
Juunioride maailmameistrivõistlused
Kuld 2016 Bydgoszcz Kümnevõistlus
Noorte maailmameistrivõistlused
Kuld 2015 Cali Kümnevõistlus
Hõbe 2015 Cali Odavise

Niklas Kaul (sündinud 11. veebruaril 1998 Mainzis) on Saksamaa kümnevõistleja, maailmameister.

Ta alustas karjääri TuS Saulheimis, kus tegeles kergejõustiku ja käsipalliga [1]. 2009. aastal liitus ta USC Mainzi kergejõustikluklubiga. Noorteklassides võistles Kaul edukalt nii mitmevõistluses kui ka odaviskes. 2015. aasta noorte maailmameistrivõistlustel Calis püstitas ta kümnevõistluses noorte maailmarekordi 8002 punkti ning tuli Ludovic Bessoni ja Hans-Christian Hausenbergi ees maailmameistriks. Odaviskes võitis ta hõbemedali.

2016. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel Bydgoszczis võitis ta Maksim Andraloitsi ja Johannes Ermi ees kümnevõistluse kuldmedali juunioride maailmameistrivõistluste rekordiga 8162 punkti. 2017. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlustel Grossetos võitis ta tulemusega 8435 punkti kuldmedali eestlaste Johannes Ermi ja Karel Tilga ees ning alistas 1982. aastast Torsten Vossile kuulunud juunioride maailmarekordi 8397 punkti.

Täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi tegi Kaul 2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel Berliinis, kui pääses vigastatud Kai Kazmireki asemel starti ja oli 8220 punktiga Arthur Abele, Ilja Škurenjovi ja Vitali Žuki järel neljas.

2019. aasta Euroopa U23 meistrivõistlustel Gävles võitis ta kuldmedali võistluste rekordi 8572 punktiga. Maailmameistrivõistlustel Dohas püstitas Kaul isikliku rekordi 8691 punkti ja tuli Maicel Uibo ja Damian Warneri ees maailmameistriks. Seejuures oli ta esimese päeva järel 11. kohal, kuid tõusis teisel päeval pärast kettaheite, teivashüppe ja odaviske isiklikke rekordeid ning senise liidri Kevin Mayeri teivashüppes tulemuseta jäämist esimeseks.

Tokyo olümpiamängudel katkestas Kaul kümnevõistluse 400 meetri jooksu järel.

2022. aasta maailmameistrivõistlustel oli Kaul 8434 punktiga kuues. Euroopa meistrivõistlustel Münchenis kaotas ta teivashüppe järel liidrile, šveitslasele Simon Ehammerile enam kui 500 punktiga. Tänu headele tulemustele odaviskes ja 1500 meetri jooksus edestas ta kokkuvõttes šveitslast 77 punktiga ning tuli 8545 punktiga Ehammeri ja Janek Õiglase ees Euroopa meistriks.

2019. aastal valiti Kaul Saksamaa aasta meessportlaseks.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Kauli perekonnas on teisigi kergejõustiklasi. Isa Michael on tulnud Saksamaa meistriks 400 meetri tõkkejooksus. Ema Stefanie on olnud Austria meister 400 meetri jooksus ja 800 meetri jooksus ning 400 meetri tõkkejooksus ning töötab kergejõustikutreenerina. Niklase noorem õde Emma on võistelnud noorteklassides mitmevõistluses. [2]

Ta on õppinud Johannes Gutenbergi Mainzi Ülikoolis füüsika- ja kehalise kasvatuse õpetajaks. [3]

Isiklikud rekordid[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmevõistlus[muuda | muuda lähteteksti]

Üksikalad[muuda | muuda lähteteksti]

Väljas
Ala Tulemus Aeg Koht
100 m jooks 11,16 15. august 2022 Saksamaa München
Kaugushüpe 7.36 4. august 2021 Jaapan Tokyo
Kuulitõuge 15.19 13. juuli 2019 Rootsi Gävle
Kõrgushüpe 2.11 4. august 2021 Jaapan Tokyo
400 m jooks 47,87 15. august 2022 Saksamaa München
110 m tõkkejooks 14,27 24. juuli 2022 Ameerika Ühendriigid Eugene
Kettaheide 49.20 3. oktoober 2019 Katar Doha
Teivashüpe 5.00 3. oktoober 2019 Katar Doha
Odavise 79.05 3. oktoober 2019 Katar Doha
1500 m jooks 4.10,04 16. august 2022 Saksamaa München
Sees
Ala Tulemus Aeg Koht
60 m jooks 8,24 3. veebruar 2019 Saksamaa Frankfurt
Kuulitõuge 13.23 21. jaanuar 2018 Saksamaa Ludwigshafen
Kõrgushüpe 1.90 21. veebruar 2016 Saksamaa Dortmund
Teivashüpe 5.00 3. veebruar 2019 Saksamaa Frankfurt

Allikas: Rahvusvaheline Kergejõustikuliit

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]