KGB

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on NSV Liidu riikliku julgeoleku asutusest; Valgevene Vabariigi RJK (Камітэт дзяржаўнай бяспекі Рэспублікі Беларусь, lühend КДБ (KDB)) kohta vaata artiklit Valgevene Vabariigi Riikliku Julgeoleku Komitee

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee


KGB Symbol.png
Moodustatud 1978
Asukoht Lubjanka väljak
Piirkond NSV Liit
Juhtkond NSV Liidu RJK esimees
Nõukogude luureteenistuste ajalugu
KGB sümbol

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB (vene Кoмитет государственной безопасности, lühend КГБ CCCP) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku, sisejulgeoleku ja välisteabehanke ametkond, mis tegutses ajavahemikul 5. juulist 1978 kuni 6. novembrini 1991. aastal.

Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee loodi 1954. aastal NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komiteena ning reorganiseeriti pärast 1978. aasta NSV Liidu Konstitutsiooni vastuvõtmist – 5. juulist 1978. aastal, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komiteeks.

NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee allus kuni 1977.aastani formaalselt NSV Liidu Ministrite Nõukogule, kuid alates 1978. aastast, läbi NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe, ainult Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroole – NSV Liidu kõrgeimale poliitilisele võimuorganile.

NSV Liidu RJK juhid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimeeste loend

NSV Liidu RJK loomine ja tegevuse õiguslikud alused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riikliku Julgeoleku Komitee asutati NLKP KK Presiidiumi 8. veebruari 1954. aastast otsusega, mille alusel eraldati Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku "organid" NSV LIidu Siseministeeriumi koosseisust. NLKP KK Presiidiumi otsuse kinnitas ning andis juriidilise aluse asutuse loomiseks NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi määrus 13. märtsist 1954. aastal.

NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe Kliment Vorošilovi poolt alla kirjutatud Riikliku Julgeoleku Komitee moodustamise määrus

NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee ülesanded 1954. aastal:

а) luuretöö läbiviimine kapitalistlikes riikides;

б) siseriiklik võitlus NSV Liidus välisriikide luurete spioonide, diversantide, terroristide ja muude õõnestavate tegevustega;

в) siseriiklik võitlus NSV Liidus igasuguse nõukogudevastaste elementide vaenuliku tegevusega;

г) vastuluure Nõukogude Armees ja Sõjamerelaevastikus;

д) šifreerimis- ja dešifreerimisalase töö organiseerimine riigis;

е) partei – ja valitsuse juhtkonna kaitse

Salastatud Riikliku Julgeoleku Komitee põhimäärus ("Положение о КГБ при СМ СССР") võeti vastu NLKP KK Presiidiumi poolt detsembril 1958. aastast ning kinnitati NSV Liidu Ministrite Nõukogu määrusega samast päevast 1958. aastal. Põhimääruse kohaselt olid RJK ülesanneteks:

"а) luuretöö kapitalistlikes riikides;;

б) võitlus spioonide, diversantide, terroristide ja muude õõnestavate tegevustega;

в) võitlus nõukogudevastaste ja natsionalistlike elementidega tegevusega;

г) vastuluure Nõukogude Armee, Sõjamerelaevastiku, NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumi, NSV Liidu Piirivalve ja NSV Liidu Siseministeeriumi Sisevägedes;

д) vastuluure eriobjektidel, eriti tähtsatel tööstusobjektidel ja transpordil;

е) riigipiiri kaitse;

ж) partei ja valitsuse juhtide kaitse;

з) valitsusside organiseerimineja kindlustamine;

и) raadiovastuluure organiseerimine"

NSV Liidu RJK organisatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juhtkond

  • NSV Liidu RJK esimees
    • NSV Liidu RJK esimehe asetäitjad
  • Kolleegium
  • NSV Liidu RJK parteikomitee
  • NSV Liidu RJK komsomolikomitee
  • NSV Liidu RJK sekretariaat/alates 18.07.1980 NSV Liidu RJK Asjadevalitsus, koos Korrapidamisteenistuse ja vastuvõturuumidega
  • NSV Liidu RJK esimehe juures asuv grupp
  • NSV Liidu RJK Operatiivstaap (moodustati 1990. aastal)
  • NSV Liidu RJK Inspektsioon

Funktsionaalvalitsused

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus;
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus, teostas siseriiklikku vastuluuret, NSV Liidu kodanike ja ka välismaalaste suhtes; välisluuretegevuse kindlustamiseks vajalikud vastuluureüksused olid Esimese peavalitsuse koosseisus – K Valitsus.
Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Peavalitsus, sõjaväeline vastuluure, sõjaväe poliitilise meelsuse kontroll kuni 1982. aastani Valitsus ja seejärel Peavalitsus, mis teostas kontrolli läbi NSV Liidu Relvajõudude sõjaväeosade juures asuvate Eriosakondade (Особый отдел) kaudu.
Next.svg Pikemalt artiklis Eriosakond ning NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Peavalitsus.
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Neljas Valitsus, julgeoleku tagamine ja järelevalve transpordi ja sideliinidel.
Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Neljas Valitsus
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus, NSV Liidu julgeolekuorganite poliitiline politsei, "võitlus ideoloogilise diversiooniga", poliitiliste teisitimõtlejatega ja usuorganisatsioonide kontroll, trükiste tsenseerimine, nimetati 1989. aasta 11. augustil Z valitsuseks (Управление по защите советского конституционного строя (Управление "3") КГБ СССР).
Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus, Filipp Bobkov
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuues Valitsus, majandusvastuluure ja tööstussaladuste kaitse
Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuues Valitsus
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus, salajane järelevalve, varjatud füüsilise ja tehnilise jälgimise meetodite ja vahendite abil ning NATO liikmesriikide saatkondade jälgimine ja kaitse
Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus, sidesüsteemid ja šifreerimine , (Восьмое Главное Управление КГБ CCCP (связь и шифровальная служба));
Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Üheksas valitsus (Девятое управление КГБ CCCP), NLKP ja NSV Liidu valitsuse juhtkonna füüsiline (füüsilise) valve ja ihukaitse;
    • 9. valitsuse 1. osakonna 18. jaoskond, personaalsed ihukaitsjad NLKP juhtkonnale[1]
9. Valitsuse ülemad: Nikolai Zahharov (1958–1961), Vladimir Tšekalov (Владимир Яковлевич Чекалов)(1961–1967), kindralleitnant Sergei Antonov (1968–1974), Juri Strožev (1974–1983), Juri Plehhanov (1983–1991).
Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuueteistkümnes valitsus
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsus
Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu piirivalve ja NSV Liidu piirivalve Eestis

Tugiteenistused

  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Operatiivtehniline Valitsus (Оперативно-техническое КГБ CCCP (ОТУ)), teostas RJK poolt läbiviidava jälitustoimingute tehnilise kindlustamise – (audio- ja audiovisuaalse salajase jälgimise tehniline kindlustamine), ülem Otar Gotsiridze (Отар Гоциридзе).
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisosakond

Uurimisosakonna ülemad:

  • justiitsteenistuse kindralpolkovnik, Mihhail Maljarov (1955. aasta märts – 1957. aasta veebruar);
  • justiitsteenistuse kindralmajor/kindralleitnant, Nikolai Tšistjakov (7. juuli 1958 – 17. aprill 1964);
  • justiitsteenistuse kindralleitnant, A.F. Volkov (1964. aasta aprill – 1986. aasta detsember);
  • Leonid Barkov, (1986. aasta detsember – 1989. aasta jaanuar);
  • Vladimir Rastorgujev, (1989. aasta jaanuar – 1991. aasta)
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 6. eriosakond (Шестой отдел КГБ CCCP (перехват и перлюстрация корреспонденции)), kirjavahetuse kontroll ja perlustatsioon
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 10. (arvestus)osakond

kandis aja jooksul ka nimetusi 1. Eriosakond ja A osakond, kus olid arvel:

  • agendid ja informaatorid,
  • tagaotsitavad ja kahtlustatavad ning läbitöödeldavad,
  • endised poliitvangid,
  • kõik välismaal käinud ning seal sugulasi omavad,
  • kõik NSV Liidus asuvad välismaalased.
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 12. osakond, (Двенадцатый отдел КГБ CCCP (прослушивание)[2], milles vähemalt 6 jaoskonda; otsealluvusega RJK esimehele, ülem Juri Plehhanov.
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaadrite valitsus
  • 5. osakond vastutas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee töötajate füüsilise eriettevalmistus eest, kasutades selleks Spordiklubi Dünamo treeningvõimalusi[3].
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Valitsusside osakond (Управление правительственной связи)[4], moodustati 1971. aastal. Ülem Juri Tolmatšov (Юрий Толмачев) (1973–1986), milles vähemalt 3 jaoskonda;
  • Füüsilise julgeoleku osakond, töötajate enda julgeoleku tagamiseks
  • NSV Liidu RJK Sekretariaat (Секретариат КГБ)
  • Inspektsioonivalitsus (Инспекторское управление )
  • Sõjalismeditsiiniline valitsus (Военно-медицинское управление)
  • Sõjalisehitusvalitsus (Sõjaliste Objektide Ehitusvalitsus) (Военно-строительное управление)
  • Majandusvalitsus (Хозяйственное управление)
  • Finantsplaaniline valitsus (Финансово-плановый отдел )
  • Mobilisatsiooniosakond (Мобилизационный отдел)
  • Juriidilisõiguslik valitsus (Юридически-правовое управление)
  • Operatiivanalüüsi ja informatsiooniteenistus, mis loodi 1989. aastal ja reorganiseeriti Analüüsivalitsuseks 1990. aastal (Служба оперативного анализа и информации, Аналитическое управление)
NSVL RJK organisatsiooniliste muudatuste kronoloogia
  • 1990. aastal, "OK" valitsus (Управление по борьбе с организованной преступностью – Управление "ОП"), võitlus organiseeritud kuritegevusega:
  • 1990. aastal, "SV" valitsus (Управление «СЧ»), RJK Eriväeosad
  • 1990. aastal loodi, Avalike suhete keskus (Центр общественных связей), juhataja Juri Kobaladze.

NSV Liidu RJK piirkondlikud struktuurükused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused

NSV Liidu RJK variasutused, katte- või sirmorganisatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

NSV Liidu Riiklik Julgeoleku Komitee ja avalikud suhted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riikliku Julgeoleku Komitee kirjanduses
  • Julian Semjonov, "Seitseteist kevadist hetke"
  • Julian Semjonov, «TASS on volitatud teatama...», Eesti Raamat, 1981;
  • Julian Semjonov, "Major Vihur. Seitseteist kevadist hetke", Eesti Raamat, 1984;
  • Aleksandr Avdejenko, "Tisza kaldal", Eesti Raamat, 1987;
  • John le Carre, "Vene maja", Eesti Raamat, 1993;
Riikliku Julgeoleku Komitee filmograafia
Eelnev:
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee
1978–1991
Järgnev:
'
Eelnev:
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee
1978–1991
Järgnev:
'

Ülejooksikud, nõukogude riikliku julgeoleku süsteemist[muuda | redigeeri lähteteksti]

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee likvideerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

1991. aastal pärast RJK viimase juhi Vladimir Krjutškovi juhtimisel toime pandud Augustiputši läbikukkumist ning SRÜ lagunemist moodustas 22. oktoobril 1991 viimane NSV Liidu president Mihhail Gorbatšov lahutades RJK luure-, vastuluure, piirivalve ja valitsussidega tegelevad struktuurosad iseseivateks teenistusteks.

Üleminekuperiood[muuda | redigeeri lähteteksti]

6. mail 1991 moodustati vastavalt NSV Liidu RJK esimehe V.Krjutškovi ja Vene NSFV presidendi Boriss Jeltsini vahelise kokkuleppe alusel Vene NSFV Riikliku Julgeoleku Komitee;

26. november 1991 Vene NSFV presidendi Boriss Jeltsini ukaasiga reorganiseeriti Vene NSFV RJK – Vene NSFV Föderaalseks Julgeolekuagentuuriks (Агентство федеральной безопасности РСФСР (АФБ РСФСР));

19. detsember 1991 välja antud Vene NSFV presidendi Boriss Jeltsin korraldusega reorganiseeriti senised Vene NSFV Föderaalne Julgeolekuagentuur ja Vene NSFV Siseministeerium Vene NSFV Julgeoleku- ja Siseministeeriumiks (Министерство безопасности и внутренних дел РСФСР (МБВД РСФСР)) ning pärast 25. detsembril 1991 Vene NSFV reorganiseerimist Venemaa Föderatsiooniks, 26. detsembril 1991 Venemaa Föderatsiooni Julgeoleku- ja Siseministeeriumiks (Министерство безопасности и внутренних дел Российской Федерации).

Koos Venemaa julgeolekuteenistuste loomisega liideti nendega ka NSV Liidu RJK koosseisus olnud allasutused:

24. jaanuaril 1992 Venemaa Föderatsiooni presidendi B.Jeltsini korraldusega moodustati Venemaa Föderatsiooni Föderaalseks Julgeolekuagentuuri baasil Venemaa Föderatsiooni Julgeolekuministeerium (Министерства безопасности Российской Федерации (МБР)).

21. detsembril 1993, moodustati VF presidendi B.Jeltsini korraldusega Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Vastuluureteenistus ning 3. aprillil 1995 Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

55.758737.6256