Melbourne

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Austraalia linnast; Florida linna kohta vaata artiklit Melbourne (Florida).

Yarra jõgi Melbourne'is

Melbourne on linn Austraalia kagurannikul Port Philipi lahe ääres Yarra jõe suudmes, Victoria osariigi suurim linn ja pealinn.

Melbourne on elanike arvult (3,9 miljonit 2008. aastal) teine linn Austraalias Sydney järel. Linnastu pindala on 8806 km².

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Melbourne'is sajab aastas keskmiselt 647 mm sademeid, mis jaotuvad aasta lõikes ühtlaselt. Sajupäevi on suvel vähem kui talvel (veebruaris 7,4, augustis 15,6), kuid sademete üldhulgas see ei kajastu (veebruaris 47 mm, augustis 50 mm).

Igas kuus on esinenud sooja üle +20 °C, sealjuures novembrist märtsini üle +40 °C. Absoluutne maksimum on mõõdetud veebruaris (+46,4°). Öökülma on täheldatud maist septembrini. Absoluutne miinimum on mõõdetud juulis (−2,8°).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Melbourne asutati 30. augustil 1835 ja kuninganna Victoria kuulutas ta linnaks 1847. aastal. Ta sai Victoria osariigi pealinnaks 1851, kui Victoria kuulutati Uus-Lõuna-Walesist eraldi kolooniaks.

Esialgu polnud asulal kindlat nime. Näiteks kutsuti seda Doutta-gallaks, Bearbrassiks ja Batmaniaks John Batmani järgi, kes tänapäeva Melbourne'i linna maa-ala esimesena uuris ja 2400 km² maad aborigeenidelt ära ostis. 1837 sai asula Melbourne'i nime ja 13. aprillil 1837 avati postkontor juba selle nime all. Linn sai nime Suurbritannia peaministri ja kuninganna Victoria õpetaja, 2. vikont Melbourne'i lord William Lambi järgi.

Kohe seejärel hakkas Melbourne tormiliselt arenema, sest Austraalias avastati kulda ja 1850. aastatel puhkes kullapalavik. 1880. aastatel muutus Melbourne üheks maailma rikkaimaist linnadest.

Alates Austraalia iseseisvumisest 1901. aastal kuni 1927. aastani paiknes Melbourne'is Austraalia valitsus, kuni selleks otstarbeks ehitati eraldi linn Canberra.

Linnas toimusid 1956. aasta suveolümpiamängud ja 2006. aasta Rahvaste Ühenduse mängud.

Melbourne'is asub maailma suurim trammiteede võrk.

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Melbourne'il on kuus sõpruslinna: Osaka (Jaapan, aastast 1978), Tianjin (Hiina, 1980), Saloniki (Kreeka, 1984), Boston (USA, 1985), Peterburi (Venemaa, 1989) ja Milano (Itaalia, 2004). Lisaks on mõnel Melbourne'i linnastusse kuuluval omavalitsusel samuti sõpruslinnu.

Väliseestlased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Melbourne on üheks suuremaks eestlaste koondumiskohaks Austraalias Sydney ja Adelaide kõrval.

Esimeseks eestlaseks Melbourne'is oli Saaremaalt pärit Karl Heinrich Kauper (sündinud 10. septembril 1852 Torgus), kes maabus laevaga Port Melbournes 4. juulil 1877, omandas suure krundi Dandenongi mägedes ja rajas sinna omale maja.

Kohaliku eesti seltsi loomise mõte pärineb aastast 1910. Asutamiskoosolekuni jõuti 8. veebruaril 1914 viie osavõtjaga – Jakob Lukats (kokkukutsuja ja valitud esimees), Eduard Birk (kirjatoimetaja), K. Ilves (laekahoidja), Gustav Nessel ja A. Rosenberg. See oli esimene eestlaste selts Austraalias.

Seltsitegevus lakkas 1920ndate alguses, kui paljud eestlased naasid kodumaale. 1938. aastal jõuti aga taas nõnda kaugele, et kohalikud eestlased koondusid ning asutasid Melbourne'i Eesti Ühingu "Kodu". Antud ühing tegutseb aktiivselt tänapäevani ja osales näiteks 1988. aastal Melbourne'is peetud ülemaailmsete Eesti päevade ESTO'88 korraldamises.

4. detsembril 1955 avati linnas Melbourne'i Eesti Maja.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

-37.8144.95