Havanna

Allikas: Vikipeedia
Havanna

hispaania Ciudad de La Habana

Havanna vapp
Havanna lipp

Pindala: 721 km²
Elanikke: 2 106 146 (2012)

Koordinaadid: 23° 8′ N, 82° 23′ W23.133333333333-82.383333333333koordinaadid: 23° 8′ N, 82° 23′ W
Havanna (Kuuba)
Red pog.svg

Havanna on Kuuba pealinn. Asub Kuuba saare põhjarannikul. Moodustab Havanna provintsi.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

UNESCO maailmapärandi logoHavanna vanalinn ja kindlustused

UNESCO maailmapärand
Asukoht Kuuba Kuuba
Tüüp Kultuurimälestis
Kriteeriumid IV, V
Viited 204
Regioon* Ladina-Ameerika ja Kariibi regioon
UNESCO nimekirjas
Nimekirja arvatud 1982  (6. istung)
*Regioon on UNESCO määratletud

Linn on asutatud 1515. aastal hispaania konkistadooride poolt Diego Velázquez de Cuéllari juhtimisel. Linnal on olnud huvitav ja uhkustäratav ajalugu. Algselt oli linn üsna väike kaubateede ristumispunkt, ent 16. sajandi lõpus ehitati sinna korralikud kindlustused ning hakkas toimuma aina rohkem kaubavahetust Kuuba saare ning emamaa (Hispaania) vahel. See aga kiirendas meeletult linna arengut. Linna arenguga kaasnes aga ka suurendatud röövlite huvi tema vastu. Nii oli linn pidevalt piraatide ja prantsuse korsaaride rünnakute ohvriks. 1592. aastal sai Havanna linnaõigused ning koos sellega tugevdati oluliselt kindlustusi, mis lõpuks peatasid piraatide rünnakud.

17. sajandi keskel tabas linna surmav epideemia, mille tõttu vähenes linna rahvastiku arv kolmandiku võrra. Siiski jätkas linn õitsengut ning 18. sajandi keskel oli ta suuruselt kolmas linn Ameerikas. Sellest suuremad olid ainult Lima ning Mexico, sellele jäid suuruselt alla isegi Boston ja New York. Hispaania kuningas kutsus nimetas ta isegi „väravaks uude maailma“. 7-aastase sõja käigus vallutasid britid linna, ent vähem kui aasta pärast vahetasid nad Pariisi rahuga Kuuba Florida vastu Hispaaniaga. Peale linna tagasi saamist muutsid hispaanlased selle kõige paremini kindlustatud linna Ameerikas. Havanna laevameistrid olid erakordselt tragid ning ehitasid isegi oma aja suurima laeva, mis küll Trafalgari lahingus põhja läks.

19. sajandi alguses oli Havanna kiirelt arenev ja moodne linn, mis sai isegi tuntuks kui Antillide Pariis. Kuuba oli viies riik maailmas, mis sai oma raudtee. 20. sajandil okupeeris USA Kuuba. USA võimu alla arenes Havanna veelgi suurema kiirusega. Linn sai peagi üheks suurimaks turismiobjektiks ameeriklastele ning köitis maffia tähelepanu. 1930-ndatel oli Havanna sissetulek peamiselt kasiinodest ning turismindusest isegi suurem kui Las Vegase linnal. Peale Kuuba Revolutsiooni kaasnenud USA embargot aga lakkas linna areng. Linn kannatas suurte majandusraskuste all, mis muutusid hullemuks peale Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Praegu on Havanna väga halvas seisus lagunev linn, millel ei ole piisavalt raha, et vanu kultuuriväärtusi kaitsta.

Vanalinn La Habana Vieja kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Havanna kesklinn

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ametlikult on Havanna pealinna õigustes provints, mis koosneb 15 omavalitsusest (municipios):

  1. Playa
  2. Plaza de la Revolución
  3. Centro Habana
  4. La Habana Vieja
  5. Regla
  6. La Habana del Este
  7. Guanabacoa
  8. San Miguel del Padrón
  9. Diez de Octubre
  10. Cerro
  11. Marianao
  12. La Lisa
  13. Boyeros
  14. Arroyo Naranjo
  15. Cotorro
Havana Municipalities.png