Mannheim

Allikas: Vikipeedia
Mannheim

saksa Mannheim

Mannheimi vapp
Mannheimi vapp
Mannheimi lipp
Mannheimi lipp

Pindala: 145 km²
Elanikke: 291 500 (2011)

Koordinaadid: 49° 29′ N, 8° 28′ E49.4833333333338.4666666666667koordinaadid: 49° 29′ N, 8° 28′ E
Mannheimi asend Saksamaal
Mannheimi veetorn

Mannheim on Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal asuv linn.

Mannheim asub Reini kaldal Neckari suudmes 97 m kõrgusel merepinnast Baden-Württembergi piiril. Rein eraldab teda Rheinland-Pfalzis asuvast Ludwigshafenist, linna põhjaservas on Baden-Württembergi ja Hesseni piir.

Mannheim on 311 300 elanikuga (2008. aasta andmetel) Baden-Württembergi suuruselt teine linn Stuttgarti järel. Mannheimi linnastus elab 2,4 miljonit inimest.

Linna pindala on 145 km².

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mannheim paikneb Reini kaldal Neckari suudmes 97 m kõrgusel merepinnast.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mannheim on üks Saksamaa kõige kuumemaid piirkondi. Absoluutne maksimumtemperatuur on 2003. aastal mõõdetud +41 °C. Suviti on Mannheimis ka suurem õhuniiskus. Aastas on keskmiselt 40–50 päeval äikesetormid, sagedamini suvel pärastlõunati. Lumi on haruldane isegi talvel.

Mannheimi aastane sademete hulk on 550 mm. Kõige niiskem kuu on mai (70 mm sademeid), kõige kuivemad on jaanuar, veebruar ja märts (kõik 20 mm).

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna suurim tööstusettevõte on Daimler, mis toodab diiselmootoreid ja autobusse. Linnas on suured tootmiskeskused näiteks ettevõtetel Bombardier, John Deere, Siemens ja Svenska Cellulosa Aktiebolaget.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mannheimi on esimest korda mainitud Lorschi koodeksis (Codex Laureshamensis) aastal 766 Mannesheimi (Manno kodu) nime all.

Mannheim jäi külaks seni, kuni Friedrich IV hakkas 1606 sinna ehitama Friedrichsburgi lossi ja pani aluse võrgulaadsele tänavaplaanile. 24. jaanuaril 1607 andis Friedrich Mannheimile linnaõigused.

Mannheim on kaks korda maatasa tehtud. Esimest korda hävitasid linna 1622 Kolmekümneaastases sõjas Tilly krahvi Johan t'Serclaesi väed, teist korda 1689 Üheksa-aastases sõjas Prantsusmaa väed.

1698 Mannheim taastati ja 1720 toodi sinna Heidelbergist üle Pfalzi pealinn. Sel ajal hakkas Karl III Philipp Mannheimi lossi ja Mannheimi jesuiitide kirikut. Mõlemad valmisid 1760.

1779 asutati Mannheimi Rahvusteater. See on Saksamaa vanim teater. 1782 esietendus seal Friedrich Schilleri näidend "Röövlid".

Napoleoni sõdade ajal 1806 lammutati Mannheimi kindlustused. Sellest ajast pole ta enam kindlustatud asula.

Teise maailmasõja ajal pommitas USA ja Suurbritannia lennuvägi Mannheimi väga tugevalt. Kesklinnast ei jäänud midagi järele. USA väed hõivasid linna 29. märtsil 1945 ja sellest ajast on linnas palju USA sõjaväelasi. On ka sõjaväelennuväli.

Planeering[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mannheim erineb enamikust Saksamaa linnadest selle poolest, et tema keskosas paiknevad tänavad moodustavad ruudukujulised kvartalid, nagu see on tüüpiline Ameerika Ühendriikidele ja Austraaliale. Seetõttu on linna hüüdnimeks Ruudulinn (Quadratestadt).

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mannheimi sümboliks on sealne veetorn (Wasserturm).

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mannheimi spordivõistkondadest on tuntuimad jalgpallimeeskond TSG 1899 Hoffenheim, mis veel 1999 oli Saksamaa V liigas, kuid 2008 tõusis Bundesliigasse ja lõpetas 2009 7. kohaga, ning jäähokimeeskond Mannheimi Adler, mis on tulnud 6 korda Saksamaa meistriks. Käsipalliklubi Rein-Neckari Löwen mängib samuti Bundesliigas.

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mannheimil on üheksa sõpruslinna: Bydgoszcz (Poola), Chişinău (Moldova), Haifa (Iisrael), Klaipeda (Leedu), Swansea (Suurbritannia), Zhenjiang (Hiina), Toulon (Prantsusmaa), Ulan-Ude (Venemaa) ja Windsor (Kanada).

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]