München

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on Baierimaa linnast; teiste tähenduste kohta vaata München (täpsustus)

München

Müncheni vapp
Müncheni vapp
Vlag van Muenchen.jpg
Müncheni lipp

Pindala: 310,43 km²
Elanikke: 1 388 308 (31.12.2012)[1]

Koordinaadid: 48° 8′ N, 11° 34′ E48.13333333333311.566666666667koordinaadid: 48° 8′ N, 11° 34′ E{{#coordinates:48,133333333333|11,566666666667|primary dim= globe= name=München region= type=city
  }}
München (Saksamaa)
München
Müncheni vaade Frauenkirche ja raekoja tornidega

München on Saksamaa Baieri liidumaa pealinn, mis asub Isari jõe ääres Alpide mäestikust põhjapool.

München on Saksamaal elanike arvult kolmas linn Berliini ja Hamburgi järel. Linnas elab umbes 1,35 miljonit inimest ning Suur-Münchenis (Müncheni planeerimispiirkonnas, mis hõlmab Münchenit, Dachau kreisi, Ebersbergi kreisi, Erdingi kreisi, Freisingi kreisi, Fürstenfeldbrucki kreisi, Landsberg am Lechi kreisi, Müncheni kreisi ja Starnbergi kreisi) kokku umbes 2,4 miljonit.[2]

München on paljude finants- ja kirjastusfirmade keskuseks.

2010. aastal nimetas ajakiri Monocle Münchenit maailma kõige elamisväärsemaks linnaks.[3]

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Müncheni nime tõlgendatakse tavaliselt 'munkade juures', toetudes linna esmamainimisel kasutatud ladinakeelsele väljendile apud Munichen[4]. Sõna "Munichen" tuleneb nähtavasti vanaülemsaksa sõnast munich[5]. Ammu enne linna rajamist olevat Petersbergli nõlval olnud Schäftslarni kloostrist tulnud munkade asula.

Varem seostati munki Tegernsee kloostriga, kuid sellest on loobutud[6].

Vaieldavad uurimused on pidanud nime juurt palju vanemaks, pidades seda pärinevaks mõnest praeguse baski keele sugulaskeelest vaskooni keelest[7]. Selle versiooni järgi oli linna nimi juba eelkristlikul ajal Munica ('asula jõeterrassil') ning seda kandis arvatavasti juba enne linna ametlikku rajamist asustatud Petersbergl (Sankt Peter). Sõna mun tähendab baski keeles 'kallas, nõlv, kõrgendik'. Enamik keeleteadlasi siiski kahtleb vaskooni keele olemasolus või eitab seda.

Sümbolid ja tähised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna deviisiks on "München mag Dich" ("München armastab Sind"). Kuni 2006. aastani reklaamis München end hüüdlausega "Weltstadt mit Herz" ("Südamega maailmalinn").

Rooma riigi värvid must ja kuldne on Müncheni ametlikeks värvideks alates Ludwig IV valitsusajast.

Müncheni vapp kujutab munka.

Müncheni tähis müntidel on D.

Münchenis registreeritud autode märk on M.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Müncheni alad olid asustatud juba Rooma riigi aegadel, kaardile jõudis linna nimi siiski alles 8. sajandil tänu benediktiini munkadele, kes märkisid kaartidele "moniker Munichen", mis tõlkes võiks tähendada munkade asukohta. Linna ametlikuks asutamisajaks peetakse aastat 1158, mil Augsburgi maakogul määrati asula Heinrich Lõvi valitsemise alla.

Aastal 1240 läks võim linnas kuni 20. sajandini Wittelsbachide suguvõsa kätte. Münchenist sai Baieri hertsogi residents 1255 ning juba järgmisel aastal kindlustati ja laiendati linna. Ühtlasi andis hertsog linnale soolamonopoli. Järgneva kahe sajandi jooksul elas linn läbi õitsengu ning temast sai Baieri pealinn 1503. Ainuke must periood oli kolm katkulainet 150 aasta jooksul alates 1349. Tänu katkule pöörati suuremat tähelepanu hügieenile ja linna kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisele. Aastaks 1505 oli linna elanikkond kasvanud 13 500 inimeseni.

Baieri hertsog Wilhelm IV oli reformatsiooni vastane ja seetõttu püsis ka München kindlalt katoliiklikuna, olles vastureformatsiooni pealinnaks Saksamaal.

Kolmekümneaastase sõja jooksul oli München korra rootslaste piiramisrõngas ja alistus neile, misjärel läks Habsburgide valitsuse alla (17051714). Napoleoni administratiivsete ümberkorralduste käigus omandas Baieri kuningriigi nimetuse ja suurenes pindalalt umbes kahekordseks. Aastal 1818 sai Baieri esimeseks Saksa liidumaaks, kel oli kirjalik põhiseadus. Kuurvürst Max Joseph krooniti esimeseks Baieri kuningaks ning just tema asutas Oktoberfesti, tähistamaks oma poja Baieri kroonprintsi Ludwigi naitumist 1810.

Linna areng kiirenes 19. sajandil, kui Münchenisse koliti ülikool ja ehitati Saksamaa esimene raudtee. Ludwig I viis ellu suurejoonelise ehitusprogrammi, et muuta München majandus- ja kultuurikeskuseks. Tema valitsusperioodi varjukülgede hulka kuulub ajakirjanduse tsenseerimine.

Münchenis toimusid aastal 1972 suveolümpiamängud. Mängude ajal tapeti Palestiina terroristide (rühmitus kandis nime Must September) poolt üksteist Iisraeli sportlast ja üks Saksa politseinik.

Geograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

München asub Ülem-Baieri tasandikul, umbes 50 km kaugusel Alpide põhjaservast.

Topograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Müncheni kõige kõrgem punkt asub linna lõunapiiril Sollni linnaosas, kus pinna kõrgus ulatub 580,5 meetrini üle merepinna. Kõige madalam punkt asub linna põhjaservas Feldmochingi linnaosas, mis asub umbes 480 meetrit üle merepinna.

Isari jõgi läbib Münchenit 13,7 km pikkuselt suunaga edelast kirdesse. Isaris asuvad Museumsinsel (Muuseumisaar) ja Praterinsel (Prateri saar). Lääne-Münchenit läbib Würmi oja.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

München on kontinentaalse kliimaga, mida mõjutab tugevalt Alpide mäestiku lähedus. Linna kõrgus merepinnast ja lähedus mägedele tingivad suure sademete hulga. Tormid saabuvad sageli ootamatult ning on tugevad. Temperatuurierinevused päeva ja öö ning suve ja talve vahel võivad olla väga suured. Soe Alpidest lähtuv tuul (föön) võib muuta temperatuuri oluliselt vaid mõne tunni jooksul ning seda isegi talvel.

Talved kestavad detsembrist märtsini. Talved on Münchenis külmad, kuid tugev vihmasadu on talviti haruldane. Kõige külmem kuu on jaanuar (keskmine temperatuur −1 °C). Lumi püsib talviti vähemalt paar nädalat. Suved, mis kestavad maist septembrini, on suhteliselt soojad ja kuumim kuu on juuli (keskmine temperatuur 23 °C).

Linnaplaneering[muuda | redigeeri lähteteksti]

Müncheni linna kogupindala on 31 014,91 hektarit. Sellest 44,1% on ehitiste ja nende juurde kuuluvate pindade all, 17,2% alast katavad liiklusteed, 15,5% on põllumajanduslik maa, 15,5% moodustavad puhkealad, 4,1% on kaetud metsaga, 1,3% veekogudega ning ülejäänud 2,2% on muu sihtotstarbega. Linna piiri pikkuseks on 118,9 km.[8]

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnas asub spordiklubi Müncheni Bayern, mille jalgpallisektsioon on maailmakuulus.

München kandideeris koos Annecy ja Pyeongchangiga 2018. aasta taliolümpiamängude korraldajaks, kuid kaotas hääletusel Pyeongchangile.

Linnas asub Müncheni Olümpiastaadion.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnas on kaks suurt ülikooli: Ludwig Maximiliani Ülikool (Ludwig-Maximilians-Universität) ja Müncheni Tehnikaülikool (Technische Universität München).

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maria

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. https://www.statistikdaten.bayern.de/genesis/online/data?operation=abruftabelleAbrufen&selectionname=12111-101r&levelindex=1&levelid=1373007182974&index=1
  2. RPV München Online.
  3. Monocle Magazine. Monocle: Top 25 Most Liveable Cities 2010. PSFK, 16.06.2010.
  4. Augsburger Schiedsspruch Kaiser Friedrich I., 1158, Bayerisches Hauptstaatsarchiv München
  5. Deutsches Wörterbuch von Jacob Grimm und Wilhelm Grimm. 16 Bde. Leipzig: S. Hirzel 1854–1960
  6. Richard Bauer, Geschichte Münchens, Vom Mittelalter bis zur Gegenwart, Sonderausgabe 2008, Verlag C.H.Beck, S. 32
  7. Elisabeth Hamel und Theo Vennemann: Vaskonisch war die Ursprache des Kontinents, Spektrum der Wissenschaft Mai 2002, Seite 32
  8. Landeshauptstadt München Direktorium, Statistisches Amt. Statistisches Taschenbuch 2008: München und seine Stadtbezirke.