Viievõistlus (kergejõustik)
Kergejõustiku viievõistlus oli kergejõustiku võistlusala. Olümpiamängude ajaloos oli see esimest korda kavas 1912. aasta suveolümpiamängudel (nagu ka kümnevõistlus). Viievõistlus peeti veel ka 1920. ja 1924. aastal, kui kahekordseks olümpiavõitjaks tõusis soomlane Eero Lehtonen.
Viievõistlus koosnes kaugushüppest, odaviskest, 200 meetri jooksust, kettaheitest ja 1500 meetri jooksust.
Punkte arvestati kohapunktide järgi. Ühesuguste tulemuste korral jagati punkte võrdselt (näiteks kui teisele kohale vastava tulemuse saavutasid neli sportlast, said nad kõik 2 punkti). Kui võistleja katkestas, võeti temalt punktid ära ja toimus ümberarvestus. 26 võistlejast 12 pääses osalema neljandale alale kettaheitele. Kuus paremat (ja võrdsete punktide korral ka koha jagajad) lubati 1500 m distantsile.