Mitmevõistlus (kergejõustik)

Allikas: Vikipeedia

Kergejõustiku mitmevõistlus on kergejõustiku võistlus, kus võistlejad sooritavad järjest mitu erinevat kergejõustiku ala, nende tulemused arvestatakse ümber punktidesse ning eri alade punktid liidetakse.

Mitmevõistlused ja nende alad (järjekord ei vasta alade tegelikule järjekorrale):

Võistlus Jooksualad Hüpped Heited-tõuked
Meeste kümnevõistlus 100 m 400 m 1500 m 110 m tõkkeid kaugushüpe kõrgushüpe teivashüpe kuulitõuge kettaheide odavise
Naiste seitsmevõistlus 200 m 800 m 100 m tõkkeid kaugushüpe kõrgushüpe kuulitõuge odavise
Meeste seitsmevõistlus 60 m 1000 m 60 m tõkkeid kaugushüpe kõrgushüpe teivashüpe kuulitõuge
Naiste viievõistlus 800 m 60 m tõkkeid kaugushüpe kõrgushüpe kuulitõuge

Nii 10- kui 7-võistlus toimuvad tavaliselt kahel päeval. Kümnevõistlust võidakse pidada ka ühe päeva või ühe tunni jooksul.

Sisestaadionid seavad mõnele alale piiranguid ning mõnda ala pole üldse võimalik sooritada ning seepärast peetakse sisetingimustes meeste seitsmevõistlust ja naiste viievõistlust.

Kaugushüppes ja heidetes-tõugetes on igal võistlejal kolm katset. Pärast teist valelähet jooksudistantsil mitmevõistleja diskvalifitseeritakse.

Peakohtunik peab võimaluse korral tagama sportlasele alade vahel pool tundi puhkust. Esimese päeva viimase ala ja teise päeva esimese ala vahet peab olema 10 tundi. Võistlusjärjekord loositakse enne iga ala algust. Jooksudes (100 m ja 400 m) ning tõkkejooksuks paigutab võistlejad tehniline delegaat. Seejuures võib igas jooksus olla 5 ja enam, aga mitte vähem kui 3 võistlejat.

Mitmevõistluse viimasel alal (jooks) paigutatakse selleks hetkeks kõrgemad punktisummad kogunud võistlejad samasse jooksu. Ülejäänud võistlejad võidakse jooksudesse loosida.

Kui kahel või enamal sportlasel on pärast mitmevõistluse lõppu võrdne arv punkte, siis saab kõrgema koha see, kes enamal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivate võistlejate hulgas suurima punktisumma.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]