1924. aasta suveolümpiamängud

Allikas: Vikipeedia

1924. aasta suveolümpiamängud olid VIII olümpiaadi nüüdisaegsed suveolümpiamängud. Need toimusid 1924. aastal 3. maist 27. juunini Prantsusmaa pealinnas Pariisis. Mängud pühendati ROK-i asutamiskongressi 30. aastapäevale.

Pariis kinnitati olümpialinnaks ROK-i XIX istungjärgul Lausanne'is 1921. aastal. Teised kandideerinud linnad olid Amsterdam, Barcelona, Los Angeles, Praha ja Rooma.

Olümpiaareenid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olümpia peaareeniks oli Colombes'i staadion, mille staadionirada oli 500 meetri pikkune.

Muud võistluspaigad oli Piscine de Tourelles (ujumine, veepall, vettehüpped), Vélodrome d'Hiver (raskejõustikualad), Vélodrome Municipal Vincennes'is (jalgrattasõit), Argenteuil Seine'i jõel (sõudmine), Meulan ja Le Havre (purjetamine), Reims, Versailles ja Chalons (laskmine).

Korraldus ja osavõtt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Korralduskomitee esimees oli krahv Justinien de Clery. Võistluste peasekretär oli Franz Reichel.

Võistluste patroon oli Prantsusmaa president (19201924) Alexandre Millerand.

Majutus oli esmakordselt niinimetatud "olümpiakülas", milleks kasutati suvilaid ja kasarmuid Bois Colombes'i linnaosas.

Olümpial osales 44 riiki ja 3092 sportlast, sealhulgas 136 naist. Suurim võistkond oli Prantsusmaal - 319 sportlast. Väikseim võistkond oli Filipiinidel - 1 sportlane. Esmakordselt võtsid olümpiamängudest osa Ecuador, Filipiinid, Leedu, Läti, Mehhiko, Poola, Rumeenia, Uruguay ja iseseisva riigina ka Iirimaa.

Võistlusalad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olümpiamängudel oli kavas 20 spordiala ja võisteldi 126 võistlusalal:

Näidisaladena olid kavas aerutamine, male, pelota, savate ehk prantsuse poks, korvpall ja võrkpall.

Jagati välja 131 medalikomplekti.

Mängude avamine ja sümboolika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olümpiamängud avas Prantsusmaa president Gaston Doumergue.

Olümpiavande andis kergejõustiklane Georges André (olümpiahõbe kõrgushüppes 1908 ja olümpiapronks 4 × 400 m teatejooksus 1920).

Olümpiamedali kujundus: Aversil oli keskel kompositsioon mitmesugustest spordivahenditest - jalg- ja ragbipall, ketas, kuul, oda, aer, poksikinnas, vehklemismask, suusakepp ning suusk. Tekst: "VIIIeme/OLYMPIADE/PARIS/1924". Revers oli osaliselt helmesnööriga servatud tagaküljel langevate kiirte foonil kaks sportlase figuuri. Püstiseisja on ulatanud käe istuvale atleedile. Allservas olümpiarõngad. Diameeter 55 mm. Sign. A. Rivaud.

Esimest korda kasutati spordialade sümbolitena piktogramme.

Olümpiapostmargid anti välja neljast margist koosneva seeriana, mis oli jälle kavandatud klassikalises stiilis, kuid antiikfiguuride taustal näeme ka Pariisi staadioni, triumfikaart ja Notre-Dame'i katedraali. Uudseks oli postkaart pealetrükitud olümpimargiga, millel kujutatud kuulus antiik-kreeka maadleja Milon.

Olümpiamängudest väntas firma "Rapid Films" dokumentaalfilmi "Jeux Olympiques, Paris 1924". See oli esimene olümpiamänge käsitlev pikem ülevaatefilm.

Eestlastest osalejad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kergejõustiklased:

Maadlejad:

Tõstjad: Harald Tammer, Gustav Ernesaks, Eduard Vanaaseme, Voldemar Noormägi, Alfred Neuland, Jaan Kikkas, Saul Hallap, Kalju Raag, Aleksander Richmann (osutus sulgkaalus lubatust raskemaks)

Jalgpallurid: August Lass, Eduard Ellman, Ernst Joll, Harald Kaarman, Elmar Kaljot, Arnold Pihlak, Voldemar Rõks, Hugo Väli, Ralf Liivar, Evald Tipner, Heinrich Paal, Bernhard Rein, Oskar Üpraus, Alfei Jürgenson, Otto Silber

Poksija: Valter Palm.

Eestlastest kreeka-rooma maadlejad Juhan Oja ja Rudolf Rone esinesid Läti koondise eest.