Iiri keel

Allikas: Vikipeedia
iiri keel (gaeilge)
Kõneldakse Iirimaa Iirimaa
vähesel määral ka Põhja-Iirimaal, USAs, Kanadas, Austraalias
Piirkonnad Põhja-Euroopa
Kokku kõnelejaid 1,6 miljonit, sh 70 000 emakeelena
Keelesugulus indoeuroopa keeled

 keldi keeled
  gaeli keeled
   iiri keel

Ametlik staatus
Ametlik keel Iirimaa, Euroopa Liit
Keelekoodid
ISO 639-1 ga
ISO 639-2 gle
Iiri keele levikualad (Gaeltacht).

Iiri keel (iiri gaeilge) on indoeuroopa keelkonna keldi keelte gaeli rühma kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Iirimaal. Emakeelena kõneleb seda hinnanguliselt 40 000 kuni 80 000 iirlast.

Iiri keel on Iirimaa riigikeel ja esimene ametlik keel (teine on inglise keel) ning on Iirimaa koolides kohustuslik õppeaine. 1. jaanuarist 2007 on iiri keel üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest.

21. sajandi alguse seisuga on iiri keelel kolm murret: Munsteri murre (lõunamurre), Connachti murre (keskmurre) ja Donegali murre (põhjamurre). 20. sajandil suri välja Leinsteri murre (idamurre). Murdeerinevused on väikesed. Ametlikus läbikäimises ja hariduses kasutatakse 20. sajandi keskel standardiseeritud uusiiri keelt (An Caighdeán Oifigiúil).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Umbes 5.6. sajandist pärit tekstid vanagaeli keeles, millest iiri keel pärineb, on kirjutatud ogamites puutükkidele ja kivide servadele.

7.8. sajandil hakati iiri keelt kirjutama ladina kirja erivormis iiri kirjas.

Vanaiiri kirjakeele norm oli kasutusel 8.17. sajandil.

Vanaiiri verbisüsteem oli väga keerukas.

18. sajandi lõpus rääkis iiri keelt umbes 3,5 miljonit iirlast.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]