Ebola viirushaigus

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib looduslike ebolaviiruste põhjustatud Ebolast; Ebolaviiruse laborites muundatud tüvede poolt põhjustatud haiguse kohta vaata artiklit Ebola ülemiste hingamisteede viirushaigus

Ebola viirushaigus on koondnimetus peamiselt inimeste ja mitmete infraseltsi Anthropoidea liigitatud loomade väga nakkavate ja palavikuga kulgevate infektsioonhaiguste kohta, mida põhjustavad mitmed perekonda Ebolavirus liigitatud viiruseliigid.

Nakkusetekitajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ebolavirus

Hemorraagilise viiruspalaviku põhjustajateks võivad olla harilikult 4 ebolaviiruse perekonda liigitatud viiruseliiki: Ebola viirus, Taï Forest ebolavirus (TAFV), Sudan ebolavirus (SEBOV) ja Bundibugyo ebolavirus (BEBOV).

Nakkusekandjad ja nakkuse leviku uuringud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Zoonootilised ohud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Looduslikud Ebolaviruse reservuaarid on seni tundmata. Uurijad on pakkunud välja mitmeid nakkuse ülekandumise hüpoteese.

Arvatakse, et ebolaviirustega võivad Aafrikas nakatuda (erinevad nakatumisteed) ja levitada ka koerad ja sead. Loomade nakkuskandlust ja haigestumist esineb mitmetel infraseltsi Anthropoidea liigitatud loomadel[1] nagu rannikugorilladel, šimpansidel[2] ja mandrillidel.

Arvatakse, et metsloomad (näiteks antiloobid, mitmed esikloomalised ja närilised (näit okassealised) jt ning kodusead ja koerad võivad nakatuda mitmete taimtoiduliste nahkhiirte väljaheidetega kokkupuutunud puuvilju, taimestikku või viirustega kokkupuutunud liha süües ning osad nahkhiired (Hypsignathus monstrosus, Epomops franqueti ja Myonycteris torquata[3]) võivad ebolaviiruste looduslikeks reservuaarideks olla (uuringu käigus tuvastati Ebola viiruse geenide fragmente).

Ebola viiruse geenide olemasolu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ebola viiruse nukleotiidisekventsi fragmente on tuvastatud ka mitmel Mus setulosus'el ja perekonna Praomys esindajatel ning Sylvisorex ollula'l, kuid kuna viirust ennast ei tuvastatud siis pole selge kas ka need loomad võivad Ebola viiruse looduslikeks reservuaarideks olla.[4]

Teisene nakatumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimeselt inimesele levivad looduslikud ebolaviirused lähikontaktide kaudu, nagu perekonnaliikmete ja sõprade omavahelised läbikäimised (sh kätlemine).

Kinnitatud andmetel toimub ülekanne viirusega nakatunud kehavedelike (sh higi, pisarad, veri, rinnapiim, sülg, okse), väljaheidete, nakatunud elundite, ka süstalde ja haavade kaudu nahal.

WHO teatel levib Ebola Libeerias ühiseid transpordivahendeid kasutades, näiteks taksode, mootorrattataksode ja teiste transpordivahenditega, [5] arvatakse, et selle põhjuseks on sugulaste poolt karantiini kartuses tänavale jäetud ebolahaigete surnukehad.[6]

Ebolaviirushaigusi peetakse praegu siiski sarlakitest ja gripist vähem nakkavaks.[7]

Surnute pesemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loodusliku viirusega nakatunu on nakkusohtlik ka pärast surma,[8] seega võidakse ebolasse nakatuda ka matusekombestikku läbi viies, mil surnuid pestakse ja nendega hüvasti jäetakse.

Sugulisel teel nakatumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nakatumine seemnevedeliku kaudu võib toimuda kuni 7 nädalat pärast haigusest tervenemist. Viiruseosakesi on tuvastatud reproduktiivorganite eritistes ka kuni 80 päeva pärast haigusest tervenemist.

Haiglanakkus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nakatuda võivad ka spetsiaalseid isikukaitsevahendeid mitte kasutavad meditsiinitöötajad. Haiglanakkuse võib saada ebolaviirusega nakatunud meditsiinitöötajatelt.

Epidemioloogilised uuringud indikeerivad, et käimasoleva ebolaepideemia võis Macenta'sse, Nzérékoré 'sse ja Kissidougou'sse edastada Ebola kahtlusega tervishoiutöötaja (patsient S14) Guéckédou'st (veebruaris 2014).[9]

Laborinakkus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harva võivad nakatuda laboritöötajad laboratoorsete katsetuste käigus: tuvastatud on juhtum USA laboris 2004. aastal (spekulatiivne), Venemaa (Novosibirsk) teadlase surm 2004. aastal,[10] Saksamaal (Hamburgis asuvas laboris, nõelal oli ZEBOV) (märts 2009)[11] jm.

Eksperimentaalsed nakkusteed ja võimalikud peremeesorganismid[muuda | redigeeri lähteteksti]

1995. aastal laboris tehtud uurimusega kuue ahviga (Macaca mulatta), mille käigus nakatati enamik ahve eksperimentaalselt Ebola viiruse pihuspreperaadiga, tuvastati, et need ahvid haigestusid eksperimentaalsesse Ebola viirushaigusesse.[12]

Gary P. Kobingeri jt (2011) eksperimendi käigus nakatati sigu ZEBOV tüve Kikwit 95-ga nasogastraalselt (nina-mao limaskest) ja sead haigestusid sigade Ebola viirushaigusesse.[13]

Väljaspool organismi on viirus tavatemperatuuril nakkusohtlik mitu päeva, –70 °C juures on viiruseosakesed üsna stabiilsed.[14]

Ebola viirushaigus inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ebola viirushaigus avastati hemorraagilise palaviku epideemia ajal Zaires 1976. aastal (1976. aasta Ebola viirushaiguse epideemia Zaires).[15]

Kuna Ebola viiruste täpset arengulugu ei teata, võib Ebola viirushaigusega seotud informatsioon sisaldada palju teaduslikult kinnitamata väiteid.

Uurijad kahtlustavad, toetudes ka Ebola viirushaiguse epideemiate ajal kogutud ebolahaigete vereanalüüsidele, et võib esineda nii asümptomaatilist, kerget kui ka rasket vormi. Mõnede uuringute kohaselt tuvastati kuni 30% uuritute veres ebolavastaseid antikehi (anti-Ebola IgG).

Sümptomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ebolahaigete infektsioonnakkuse asümptomaatiline peiteaeg pärast ebolaviirustega kokkupuutumist võib olla 2−25 päeva.

Haiguse kulg on varieeruv, nakatunul võivad juba 24−48 tunni jooksul ilmneda vere hüübimismehhanismi häired (koagulopaatia) ja trombotsütopeenia (vereliistakute vähesus veres).

Ebola viirushaigus algab gripile omaste sümptomitega: väsimus, kõrge palavik (38,9 °C ja enam) koos külmavärinatega, liigesevalu, lihasevalu ja valu rinnus. Iiveldus koos kõhuvalu, kõhulahtisuse ja oksendamisega ning isutus.

Hingamisteede sümptomitena esinevad neelupõletik, köha, hingeldus ja luksumine.

Kesknärvisüsteemi sümptomitena avalduvad peavalu, rahutus ja ärevus, segaduses olek, väsimus, depressioon, epilepsia hood ja harva ka kooma.

Rasedatel naistel esineb iseeneslikke aborte.

Lümfisõlmed on harilikult suurenenud.

Nahaga seotud sümptomitena võivad esineda lööve, täppverevalumid e petehhiad (3.−5. haigestumispäeval), purpur, ekhümoos, hematoomid. Nahaga seotud häirete avaldumisel peetakse prognoosi halvaks.

Vereringe töö häirumise sümptomitena esinevad vereoksendus, veriröga, veriroe (meleena) ja verejooksud ninast, igemetest, tupest ja sisemine verejooks seedeelundites.

Kliiniline pilt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ebola viirushaigust on kliiniliselt väga raske eristada Marburgi viirushaigusest.

Ebola viirusnakkus põhjustab rasket immunosupressiooni ja lõpeb enamasti surmlõppega.[16]

Viirus nakatab mitmeid elundeid (parenhüümi): seedetrakti, südant, maksa, neerupealiseid, neerusid ja närvisüsteemi.

Immunopatoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uurijad on tuvastanud, et Ebola viiruse valgud VP24 ja VP35 blokeerivad peremeesorganismi interferoon (IFN)-α/β sünteesi ja signaali edastamist IFN -α/β ja IFN-γ retseptoritele[17] ning takistavad bioloogiliste vahendajaainete signaalide saatmist rakutuuma [18] ja osalevad seeläbi kaasasündinud immuunsuse inhibeerimises.

Ebolaviiruste peamisteks märklaud-rakkudeks on veresoonte ja elundite sisepinna endoteelirakud (endoteel), parenhüüm, mononukleaarsed fagotsüüdid, maksarakud, dendriitrakud, ringlevad monotsüüdid.

Ebola viirus paljuneb edukalt dendriitrakkudes, ilma et vabastataks tsütokiine. Infitseerunud dendriitrakkude küpsemine ebaõnnestub ja ebaõnnestub ka immuunvastus, kuna ei esitleta antigeene NK-, T- ja B-rakkudele, aidates kaasa Ebola-viirusnakkuse levikule organismis.

Arvatakse, et need rakud transpordivad viiruseosakesed lümfisoonte ja lümfiga edasi lümfisõlmedesse ja teistesse elunditesse. Haiguse progresseerudes, kui nakatuvad monotsüüdid ja makrofaagide, vabastatakse märkimisväärsetes kogustes tsütokiine, lämmastikoksiidi jpt aineid.

Tsütokiinide (nii peremeesorganismi kui viiruse poolt eritatavad tsütokiini-laadsed valgud) vabanemist seostatakse palaviku ja põletikuliste protsessidega.

Surmlõppega seostatakse hüpertsütokineemiat - mida indikeerivad tsütokiinide IFN-γ, IFN-α, IL-2, IL-10 ja tuumornekroosifaktor alfa kõrgenenud tase[19] ja nimetatud seisund kahjustab maksa ning neere.[20]

Gabonis ja Kongo Vabariigis 1996 ja 2003 aset leidnud puhangute ajal kogutud vereproove in vitro uuringute alusel seostatakse surmlõppega põletikutsütokiinide (IL-1β, IL-1RA, IL-6, IL-8, IL-15 ja IL-16) ning kemokiinide ja kasvufaktorite (MIP-1α, MIP-1β, MCP-1, M-CSF, MIF, IP-10, GRO-α ja eotaxin) hüpersekretsiooni.[21]

Viirus põhjustab tõenäoliselt immuunsüsteemi ja soonte endoteeli düsregulatsiooni, mille täpseid mehhanisme praegu veel ei tunta.

Arvatakse, et Ebola viiruse levides 'kahjustuvad' kaasasündinud immuunsuse mehhanismid ja immuunvastused ning surevad massiliselt T-lümfotsüüdid (CD4 ja CD8- lümfotsüüdid)[22] (in vitro) ja väheneb organismi võimekus antikehi kompekteerida ja esitleda.[23]

Diagnoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ebola viirushaigus
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-9 kood 065.8
DiseasesDB 18043
MedlinePlus 001339
eMedicine med/626 
MeSH D019142

Ebola viirushaiguse kliiniline hinnang on ebausaldav.

Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 9.versioonis tähistatakse Ebola viirushaigust koodiga 065.8.[24]

RHK-10-s liigitatakse haigus hemorraagiliste viiruspalavike koosseisu diagnoosiga: Ebola viirushaigus [A98.4].

Eristusdiagnoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Diagnoosimiseks tuleks läbi viia eristusdiagnoos eraldamaks Ebola viirushaigust teistest haigustest, nagu Marburgi viirushaigus, teised viiruslikku päritolu hemorraagilised palavikud, Plasmodium falciparum-malaaria, kõhutüüfus, düsenteeria.

Riketsioosidest - tüüfus, koolera, gram-negatiivsed septitseemiad, borrelioos.

Eristusdiagnoosi käigus tuleks välistada ka järgmised infektsioonhaigused: leptospiroos, Rickettsia tsutsugamushi tekkene tähniline tüüfus, katk, Q-palavik, kandidaas, histoplasmoos, Aafrika trüpanosomiaas, vistseraalleišmaniaas, rõuged, leetrid ja viiruslik maksapõletik ja salmonelloos.

Välistada tuleks ka mittenakkavad haiguslikud seisundid, nagu äge promüelotsüütleukeemia, hemolüütilis-ureemiline sündroom, maohammustuse tagajärjel tekkida võiv mürgistusseisund, trombootiline mikroangiopaatia, pärilik hemorraagiline teleangiektaasia, limaskesta-naha-lümfisõlme sündroom ja varfariini mürgitus.

Laboratoorse diagnostika meetodid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loodusliku Ebola-viirusnakkuse kahtluse korral võetakse vereanalüüsiks verd. Laboratoorsete analüüside läbiviimiseks võidakse kasutada ka vereseerumit ja koetükke (nahk, maks jne). Ebola viirushaiguse diagnoosimisel tuleb, olenevalt meetoditest järgida rangeid ohutusnõudeid kuna viiruse ohtlikkusklass on 4. Võidakse kasutada mitmeid laboratoorse diagnostika meetodeid, nagu indirektne immunofluorestsentsanalüüs (IFA), immunoensüümmeetod (ELISA), polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) jt.[25]

Koekärbus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ebola viirushaigete elundite uuringud on tuvastanud, et Ebola haigete elundite koekärbus võib üsna laiaulatuslik olla, haaratud elunditeks võivad olla maks, neerud, põrn, harkelund, lümfisõlmed ja reproduktiivorganid.

Ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ebola viirushaiguse ravimid (ka legaalsed vaktsiinid) praegu puuduvad.

Steroidide ja mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite ning vere hüübimist pärssivate ainete manustamine on vastunäidustatud.

Ravi on toetav, võimalusel manustatakse veenisiseselt vedelikke, K-vitamiini, doonoriverd või ka doonoriverest eraldatud vereliistakuid.

Konvalestsentne seerumteraapia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ametlikult pole teatatud tänavuse ebolaepideemia ajal kasutatavast alternatiivse ravimeetodi tulemuslikkusest. Ebola-positiivsetele patsientidele tehakse viirushaigusest tervenenud ebolahaigetelt võetud verega või sellest eraldatud komponentidega vereülekandeid, toetudes üldlevinud teooriatele, justkui sisaldaks nende veri elupäästvaid Ebola IgG ja IgM antikehi.[26]

Juulis Ebolasse nakatunud ameeriklased Kent Brantly ja Nancy Writebol, keda raviti Ameerika Ühendriikides, kuulutati arstide poolt tervenenuks ja kirjutati augusti keskel haiglast välja.[27]

Arstidele pole selge, Brantly tervenemisega ja raviga seonduv, kas tervenemisele aitas kaasa vereülekanne või eksperimentaalravim ZMapp.[28]

Ebolahaige võib kas (kas toetava raviga või ilma) täielikult paraneda, kuid võib esineda ka komplikatsioone nagu orhiit, liigesevalu, nahakestumus ja juuksetus. Silmadega seotud seisunditena nagu valguskartus, pisaravool, äge ja alaäge iridotsükliit, korioretinaalpõletik ja pimedus.[29][30]

Ebolaviirus - positiivsed patsiendid võivad ka terveneda, kuid tervenemine on pikk protsess ja võib kesta 3 kuni 5 nädalat.

Selektiivsed östrogeeni retseptori modulaatorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

USA Ravimi- ja Toiduamet (FDA) kiitis heaks kahe suukaudse selektiivse östrogeeni retseptori modulaatori (SERMide) clomofene ja toremifene võimaliku asutamise Ebola viirusnakkuse ravis.[31]

Ravi ebaõnnestumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olenevalt viiruse liigi tõvestusvõimest, enamik (mõnede allikate kohaselt kuni 90% nakatunutest) Ebola viirushaigusesse nakatunud inimesi siiski sureb. Surma põhjuseks peetakse hulgielundhäiret (MOF), mille kutsuvad esile vedelikupeetus, hüpotensioon, soontesisene verehüübimine ja koekärbus.

Eksperimentaalsed ravimid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eksperimentaalravimina peetakse silmas, kuni lähiajani inimeste peal veel testimata seerumit Zmapp, mille valmistajaks on USA-s San Diegos tegutsev farmatseutikafirma Mapp Biopharmaceutical Inc. Zmapp on teadaolevalt valmistatud eritellimusel kasvatatavate tubaka (Nicotiana) perekonda kuuluvate põõsaste muundamise (nakatamine teatud tüüpi valguga) tulemusel, taime kasvades eraldatakse (antikehad) ja lisatakse koos teiste ainetega kandidaatravimi hulka.[32][33]

Eksperimentaalravimina võidakse silmas pidada ka Tekmirat, mille inimkatsed on praeguse seisuga USA Ravimi- ja Toiduameti korraldusel katkestatud, kuna Tekmira katsetes osalenud tervetel inimestel tekkisid katseravimi kasutamise järgselt problemaatilised immuunvastused.[34]

Anonüümseks jäänud arst arvas, et kuna Ebola viirus põhjustab osaliselt samu süptomeid kui askorbiinhappevaegus saaks ebolahaigete raviks kasutada megavitamiiniteraapiat (C-vitamiini preparaadi suurtes doosides intravenoosse manustamisega).[35]

Jaapan pakkus WHO-le eksperimentaalset gripiviirusvastast ravimit Favipiravir (tootja: Toyama Chemicals (Jaapan), 2002), mis on andnud laborihiirte eksperimentaalsel nakatamisel Ebola viirusega ja selle ravis, ka mitmeid päevi peale infektsiooni, teadlasi rahuldavaid tulemusi.[36][37]

Eksperimentaalsed vaktsiinid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ebolavaktsiin

Ebolavaktsiini all võidakse silmas pidada mitme riigi teaduslaborites välja töötatud Ebola viiruse vastaseid eksperimentaalseid vaktsiine, mis siiani pole veel inimkatsete etappi läbinud.

Pärast 2000. aastat välja töötatud eksperimentaalseid ebolavaktsiine (DNA-vaktsiin) inimeste tarbeks pole seni ringlusse lubatud.[38][39]

Saksamaal Hamburgis asuvas laboratooriumis 2009. aasta märtsis toimunud tööõnnetuses läbistas viroloogi kindad nõel ZEBOV-ga. Talle manustati 48 tundi pärast õnnetust eksperimentaalset vaktsiini VSVΔG/ZEBOVGP.[40]

Uue Ebola vaktsiini kliinilisi uuringuid võidakse alustada juba septembris.[41]

Eksperimentaalseks võib pidada ka ühendi BCX4430 kasutamist osadel primaatidel (v.a inimesed).[42]

Kanada annetab suure osa olemasolevatest laborites välja töötatud loomavaktsiini doosidest (VSV-EBOV vaktsiin) Maailma Tervishoiuorganisatsioonile.[43]

Alternatiivravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Katsete käigus on tuvastatud, et genisteiini ja tyrphostin AG1478 segu saaks kasutada filoviiruste põhjustatud hemorraagiliste palavike profülaktikaks ja raviks.[44]

Ebola viirushaiguse puhangud Aafrikas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varasemad Ebola viirushaiguse puhangud riigiti põhinevad WHO andmetel.[45]

Aasta Riik Viiruse liik Haigestunud Surnud Surmavusmäär
1976 Kongo Demokraatlik Vabariik EBOV 318 280 88%
1976 Sudaan SEBOV 284 151 53%
1977 Kongo Demokraatlik Vabariik EBOV 1 1 100%
1979 Sudaan SEBOV 34 22 65%
1994 Gabon EBOV 52 31 60%
1994 Elevandiluurannik TAFV 1 0 0%
1995 Kongo Demokraatlik Vabariik EBOV 315 254 81%
1996 (jaanuar – aprill) Gabon EBOV 31 21 68%
1996 (juuli – detsember) Gabon EBOV 60 45 75%
1996 Lõuna-Aafrika Vabariik EBOV 1 1 100%
2000 Uganda SEBOV 425 224 53%
2001-2002 Kongo EBOV 59 44 75%
2001-2002 Gabon EBOV 65 53 82%
2003 (jaanuar – aprill) Kongo EBOV 143 128 90%
2003 (november – detsember) Kongo EBOV 35 29 83%
2004 Sudaan SEBOV 17 7 41%
2005 Kongo EBOV 12 10 83%
2007 Kongo Demokraatlik Vabariik EBOV 264 187 71%
2007 Uganda BEBOV 149 37 25%
2008 Kongo Demokraatlik Vabariik EBOV 32 14 44%
2011 Uganda SEBOV 1 1 100%
2012 Uganda SEBOV 24 7 71%
2012 Uganda SEBOV 7 4 57%
2012 Kongo Demokraatlik Vabariik BEBOV 57 29 51%
2014 Guinea, Kongo Demokraatlik Vabariik[46], Libeeria, Nigeeria, Senegal[47], Sierra Leone ZEBOV

2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis 2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia

Ebola viirushaiguse epideemia alguseks Lääne-Aafrikas loetakse 2014. aasta märtsis, kuigi haigusjuhtumeid registreeriti juba ka veebruaris[48], Guineas levima hakanud Ebola viiruse epideemiat. Ebola puhangu põhjustanud viirus omab, aprilli seisuga Ebola viirusega 98% homoloogiat)[49][50], kuid juuni seisuga on puhangu põhjustanud viirus ZEBOV.[51]


Eksperimentaalne Ebola viirushaigus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ebolaviiruse laborites muundatud tüvede poolt (biorelvana) põhjustatud haigus ei ole sama mis looduslike viiruste poolt põhjustatud Ebola viirushaigus. Laborites muundatud tüved võivad olla näiteks piisknakkusena ja võivad organismi sisenenda ülemiste hingamisteede kaudu.

Patogeense biopreparaadi koostises võib, kinnitamata andmetel, Ebolavirus koos polioviirusega sisalduda ka kunagises Nõukogude Liidus valmistatud geneetiliselt muundatud 'hübriidviiruses', nimetusega Ebolapox, mida oleks võimalik biorelvana kasutada.[52]

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ebola viirushaigus on varem kandnud ka nimetusi hemorraagiline viiruspalavik ja Ebola hemorraagiline palavik.

Arvatakse, et nimemuutus Ebola hemorraagilisest palavikust Ebola viirushaiguseks peegeldab paremini haiguse kliinilist pilti, kuna käimasoleva epideemia ajal ei ole paljudel Ebola haigetel haiguse algusjärgus verevalumeid tuvastatud.

Kasutatavad lühendid EBO, EbHF, EBOV HF, EBOV (Zaire) HF.

Kõnekeeles võidakse Ebola-viirusnakkust[53] ka Ebolaks ja Ebola hemorraagiliseks haiguseks nimetada.

Ebola viirushaigus on arvatavasti saanud nime Ebola jõe järgi.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Weingartl HM, Nfon C, Kobinger G., Review of Ebola virus infections in domestic animals., Dev Biol (Basel). 2013;135:211-8. doi: 10.1159/000178495., 14. mai 2013, veebiversioon (vaadatud 06.08.2014) (inglise keeles)
  2. Peter D Walsh, Roman Biek, Leslie A Real, Wave-Like Spread of Ebola Zaire, 25. oktoober 2005, DOI: 10.1371/journal.pbio.0030371, veebiversioon (vaadatud 13.08.2014) (inglise keeles)
  3. WHO, Ebola virus disease, Fact sheet N°103, Aprill 2014, veebiversioon (vaadatud 10.08.2014) (inglise keeles)
  4. James E. Childs, John S. Mackenzie, J. A. Richt, Wildlife and Emerging Zoonotic Diseases: The Biology, Circumstances and Consequences of Cross-Species Transmission, Springer Verlag Science, lk 371, 2007, veebiversioon (vaadatud 14.08.2014) (inglise keeles)
  5. Inna-Katrin Hein. WHO: Libeerias levib Ebola taksodega. Postimees, 9. september 2014. Kasutatud 09.09.2014. (eesti)
  6. Now Ebola victims are left to rot in the streets: Terrified relatives dump them outside for fear of catching deadly virus. Daily Mail online, 9. september 2014. Kasutatud 09.09.2014. (inglise)
  7. Robert Glatter, Ebola: What US Clinicians Need to Know, 4.august 2014, veebiversioon (vaadatud 10.08.2014) (inglise keeles)
  8. Lippincott Williams & Wilkins, Professional Guide to Diseases, lk 1011, 9th ed, 2009, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 26.03.2014) (inglise keeles)
  9. Sylvain Baize, Ph.D., Delphine Pannetier, Ph.D., Lisa Oestereich, M.Sc., Toni Rieger, Ph.D., Lamine Koivogui, Ph.D., N’Faly Magassouba, Ph.D., Barrè Soropogui, M.Sc., Mamadou Saliou Sow, M.D., Sakoba Keïta, M.D., Hilde De Clerck, M.D., Amanda Tiffany, M.P.H., Gemma Dominguez, B.Sc., Mathieu Loua, M.D., Alexis Traoré, M.D., Moussa Kolié, M.D., Emmanuel Roland Malano, M.D., Emmanuel Heleze, M.D., Anne Bocquin, M.Sc., Stephane Mély, M.Sc., Hervé Raoul, Ph.D., Valérie Caro, Ph.D., Dániel Cadar, D.V.M., Ph.D., Martin Gabriel, M.D., Meike Pahlmann, Ph.D., Dennis Tappe, M.D., Jonas Schmidt-Chanasit, M.D., Benido Impouma, M.D., Abdoul Karim Diallo, M.D., Pierre Formenty, D.V.M., M.P.H., Michel Van Herp, M.D., M.P.H., and Stephan Günther, M.D., http://www.nejm.org/doi/pdf/10.1056/NEJMoa1404505 Emergence of Zaire Ebola Virus Disease in Guinea — Preliminary Report, The new england journal o f medicine, DOI: 10.1056/NEJMoa1404505, (kasutatud 11.08.2014) (inglise keeles)
  10. Russian scientist dies of Ebola after lab accident, 25. mai 2004, veebiversioon (vaadatud 10.08.2014) (inglise keeles)
  11. Stephan Günther, Heinz Feldmann, Thomas W. Geisbert, Lisa E. Hensley, Pierre E. Rollin, Stuart T. Nichol, Ute Ströher, Harvey Artsob, Clarence J. Peters, Thomas G. Ksiazek, Stephan Becker, Jan ter Meulen, Stephan Ölschläger, Jonas Schmidt-Chanasit, Hinrich Sudeck, Gerd D. Burchard ja Stefan Schmiedel, Management of Accidental Exposure to Ebola Virus in the Biosafety Level 4 Laboratory, Hamburg, Germany, J Infect Dis. (2011) 204 (suppl 3): S785-S790., doi: 10.1093/infdis/jir298, veebiversioon (vaadatud 10.08.2014) (inglise keeles)
  12. E. JOHNSON, N. JAAX, J. WHITE ja P. JAHRLING, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1997182/pdf/ijexpath00004-0007.pdf Lethal experimental infections of rhesus monkeys by aerosolized Ebola virus, Int. J. Exp. Path. (1995), 76, 227-236, veebiversioon (vaadatud 14.08.2014) (inglise keeles)
  13. Gary P. Kobinger, Anders Leung, James Neufeld, Jason S. Richardson, Darryl Falzarano, Greg Smith, Kevin Tierney, Ami Patel, ja Hana M. Weingart, Pathogenicity, Shedding, and Transmission of Zaire ebolavirus in Pigs, J Infect Dis. (2011), 12. mai 2011, doi: 10.1093/infdis/jir077, veebiversioon (vaadatud 09.08.2014) (inglise keeles)
  14. Mike Adams, Ebola transmission by aerosols confirmed: virus survives for days outside infected hosts, 1. August 2014, veebiversioon (vaadatud 14.08.2014) (inglise keeles)
  15. Report of an International Commission, Ebola haemorrhagic fever in Zaire, 1976, Bulletin of the World Health Organization, 56 (2): 271-293 (1978), veebiversioon (vaadatud 08.08.2014) (inglise keeles)
  16. Brian H. Harcourt, Anthony Sanchez, ja Margaret K. Offermann, Ebola Virus Selectively Inhibits Responses to Interferons, but Not to Interleukin-1β, in Endothelial Cells. Lühikokkuvõte, J. Virol., Aprill 1999, 73. köide, nr 4, lk 3491-3496, veebiversioon (vaadatud 05.07.2014) (inglise keeles)
  17. Christopher F. Basler ja Gaya K. Amarasinghe, Evasion of Interferon Responses by Ebola and Marburg Viruses, J Interferon Cytokine Res., september 2009; 29(9): 511–520., doi: 10.1089/jir.2009.0076, PMCID: PMC2988466, veebiversioon (vaadatud 18.09.2014) (inglise keeles)
  18. Michael C. Purdy, Study reveals how Ebola blocks immune system, 13. august 2014, veebiversioon (vaadatud 17.08.2014) (inglise keeles)
  19. Anita K. McElroy, Bobbie R. Erickson, Timothy D. Flietstra, Pierre E. Rollin, Stuart T. Nichol, Jonathan S. Towner ja Christina F. Spiropoulou, Ebola Hemorrhagic Fever: Novel Biomarker Correlates of Clinical Outcome, J Infect Dis. (2014) 210 (4): 558-566., doi: 10.1093/infdis/jiu088, 12. veebruar 2014, veebiversioon (vaadatud 05.09.2014) (inglise keeles)
  20. Rebecca Benson. Ebola hemorrhagic fever (EHF). Kasutatud 17.09.2014. (inglise)
  21. Nadia Wauquier, Pierre Becquart, Cindy Padilla, Sylvain Baize, Eric M. Leroy,Human Fatal Zaire Ebola Virus Infection Is Associated with an Aberrant Innate Immunity and with Massive Lymphocyte Apoptosis, 5.oktoober 2010, DOI: 10.1371/journal.pntd.0000837, veebiversioon (vaadatud 05.07.2014) (inglise keeles)
  22. Nadia Wauquier, Pierre Becquart, Cindy Padilla, Sylvain Baize, Eric M. Leroy,Human Fatal Zaire Ebola Virus Infection Is Associated with an Aberrant Innate Immunity and with Massive Lymphocyte Apoptosis, 5.oktoober 2010, DOI: 10.1371/journal.pntd.0000837, veebiversioon (vaadatud 05.07.2014) (inglise keeles)
  23. Manisha Gupta, Christina Spiropoulou, Pierre E. Rollin, Ebola virus infection of human PBMCs causes massive death of macrophages, CD4 and CD8 T cell sub-populations in vitro, DOI: 10.1016/j.virol.2007.02.017, Virology, 364. köide, nr 1, 20. juuli 2007, lk 45–54, veebiversioon (vaadatud 13.08.2014)
  24. Specific code 2014 ICD-9-CM Diagnosis Code 065.8, veebiversioon (vaadatud 08.08.2014) (inglise keeles)
  25. Baron S, Medical Microbiology., 4.trükk, Galveston (TX): University of Texas Medical Branch at Galveston; 1996., veebiversioon (vaadatud 09.08.2014) (inglise keeles)
  26. RTL.de, Ebola-Virus: Rettet Junge aus Liberia den US-Arzt, dem er sein Leben verdankt?, 04.08.14, veebiversioon (vaadatud 16.08.2014) (saksa keeles)
  27. Dina Fine Maron. Ebola Doctor Reveals How Infected Americans Were Cured. ScientificAmerican, 27. august 2014. Kasutatud 04.09.2014. (inglise)
  28. Springer, Axel. Blut von Überlebenden als Waffe gegen Ebola?. Die Welt, 5. september 2014. Kasutatud 07.09.2014. (saksa)
  29. Kapay Kibadi, Kibadi Mupapa, Kivudi Kuvula, Matondo Massamba, Djuma Ndaberey, J. J. Muyembe-Tamfum, Mpia Ado Bwaka, Ann De Roo and Robert Colebunders,Late Ophthalmologic Manifestations in Survivors of the 1995 Ebola Virus Epidemic in Kikwit, Democratic Republic of the Congo, J Infect Dis. (1999) 179 (Supplement 1): S13-S14. doi: 10.1086/514288, Veebiversioon (vaadatud 25.03.2014) (inglise keeles)
  30. Alexander K. Rowe, Jeanne Bertolli*, Ali S. Khan, Rose Mukunu, J. J. Muyembe-Tamfum, David Bressler, A. J. Williams, C. J. Peters, Luis Rodriguez, Heinz Feldmann, Stuart T. Nichol, Pierre E. Rollin ja Thomas G. Ksiazek, Clinical, Virologic, and Immunologic Follow-Up of Convalescent Ebola Hemorrhagic Fever Patients and Their Household Contacts, Kikwit, Democratic Republic of the Congo, J Infect Dis. (1999) 179 (Supplement 1): S28-S35. doi: 10.1086/514318, Veebiversioon (vaadatud 25.03.2014) (inglise keeles)
  31. Lisa M. Johansen, Jennifer M. Brannan, Sue E. Delos, Charles J. Shoemaker, Andrea Stossel, Calli Lear, Benjamin G. Hoffstrom, Lisa Evans DeWald, Kathryn L. Schornberg, Corinne Scully, Joseph Lehár, Lisa E. Hensley, Judith M. White, ja Gene G. Olinger, FDA-Approved Selective Estrogen Receptor Modulators Inhibit Ebola Virus Infection, Sci Transl Med. Jun 19, 2013; 5(190): 190ra79., doi: 10.1126/scitranslmed.3005471, PMCID: PMC3955358, NIHMSID: NIHMS559803, veebiversioon (vaadatud 20.09.2014) (inglise keeles)
  32. Brenda Goodman, WebMD Health News, Experimental Ebola Serum Grown in Tobacco Leaves, veebiversioon (vaadatud 08.08.2014) (inglise keeles)
  33. Heiki Suurkask, See (kuri)kuulus seerum - kas ebolale on tõesti ka ravim olemas?, 05. august 2014, veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)
  34. KEVIN LORIA, Here's Everything We Know About The 'Secret Serum' Used To Treat An American With Ebola, 4. august 2014, veebiversioon (vaadatud 06.08.2014) (inglise keeles)
  35. Neue These: Ebola-Virus kann mit Vitamin C bekämpft werden. Deutsche Wirtschafts Nachrichten, 07.08.14. Kasutatud 18.09.2014. (saksa)
  36. The Associated Press. Ebola outbreak: Japan offers anti-influenza drug for treatment. CBC News, 25. august 2014. Kasutatud 21.09.2014. (inglise)
  37. Lisa Oestereich, Anja Lüdtke, Stephanie Wurr, Toni Rieger, César Muñoz-Fontel, Stephan Günther, Successful treatment of advanced Ebola virus infection with T-705 (favipiravir) in a small animal model, Antiviral Research, 105. väljaanne, mai 2014, lk 17–21, veebiversioon (vaadatud 21.09.2014)(inglise keeles)
  38. NIH, FOR IMMEDIATE RELEASE, NIAID Ebola Vaccine Enters Human Trial, 18. november 2003, veebiversioon (vaadatud 1008.2014) (inglise keeles)
  39. Eesti Päevaleht, Teadlased lõid ebola-vaktsiini, 11. detsember 2003, veebiversioon (vaadatud 10.08.2014)
  40. Stephan Günther, Heinz Feldmann, Thomas W. Geisbert, Lisa E. Hensley, Pierre E. Rollin, Stuart T. Nichol, Ute Ströher, Harvey Artsob, Clarence J. Peters, Thomas G. Ksiazek, Stephan Becker, Jan ter Meulen, Stephan Ölschläger, Jonas Schmidt-Chanasit, Hinrich Sudeck, Gerd D. Burchard ja Stefan Schmiedel, Management of Accidental Exposure to Ebola Virus in the Biosafety Level 4 Laboratory, Hamburg, Germany, J Infect Dis. (2011) 204 (suppl 3): S785-S790., doi: 10.1093/infdis/jir298, veebiversioon (vaadatud 10.08.2014) (inglise keeles)
  41. Ebola vaccine to trial next month, may be ready by 2015: UN, veebiversioon (vaadatud 1008.2014) (inglise keeles)
  42. Travis K. Warren, Jay Wells, Rekha G. Panchal, Kelly S. Stuthman, Nicole L. Garza, Sean A. Van Tongeren, Lian Dong, Cary J. Retterer, Brett P. Eaton, Gianluca Pegoraro, Shelley Honnold, Shanta Bantia, Pravin Kotian, Xilin Chen, Brian R. Taubenheim, Lisa S. Welch, Dena M. Minning, Yarlagadda S. Babu, William P. Sheridan & Sina Bavari, Protection against filovirus diseases by a novel broad-spectrum nucleoside analogue BCX4430, Nature 508, 402–405 (17. Aprill 2014) doi:10.1038/nature13027, 2. märts 2014, veebiversioon (vaadatud 1008.2014) (inglise keeles)
  43. Lauri Laugen, Kanada annetab WHO-le oma inimeste peal katsetamata ebolavaktsiini, 13. august 2014, veebiversioon (vaadatud 13.08.2014)
  44. Sayer Ji. Natural Treatments for Ebola Virus Exist, Research Suggests. GreenMedInfo, 1. august 2014. Kasutatud 20.08.2014. (inglise)
  45. WHO, Ebola virus disease, Fact sheet N°103, Aprill 2014, veebiversioon (vaadatud 10.08.2014) (inglise keeles)
  46. WHO. Ebola virus disease – Democratic Republic of Congo. Disease Outbreak News, 26. august 2014. Kasutatud 28.08.2014. (inglise)
  47. WHO. Ebola virus disease – Senegal. Epidemic & Pandemic Alert and Response (EPR). Kasutatud 03. september 2014. (inglise)
  48. Gytis Dudas ja Andrew Rambaut, Phylogenetic Analysis of Guinea 2014 EBOV Ebolavirus Outbreak, 2. mai 2014: ecurrents.outbreaks.84eefe5ce43ec9dc0bf0670f7b8b417d. doi: 10.1371/currents.outbreaks.84eefe5ce43ec9dc0bf0670f7b8b417d, PMCID: PMC4024086, veebiversioon (vaadatud 06.08.2014) (inglise keeles)
  49. WHO, Ebola virus disease: background and summary. Disease Outbreak News, Global Alert and Response (GAR), veebiversioon (vaadatud 08.08.2014) (inglise keeles)
  50. Gytis Dudas ja Andrew Rambaut, Phylogenetic Analysis of Guinea 2014 EBOV Ebolavirus Outbreak, 2. mai 2014: ecurrents.outbreaks.84eefe5ce43ec9dc0bf0670f7b8b417d. doi: 10.1371/currents.outbreaks.84eefe5ce43ec9dc0bf0670f7b8b417d, PMCID: PMC4024086, veebiversioon (vaadatud 06.08.2014) (inglise keeles)
  51. Sébastien Calvignac-Spencer, Jakob M. Schulze, Franziska Zickmann, Bernhard Y. Renard, Clock Rooting Further Demonstrates that Guinea 2014 EBOV is a Member of the Zaïre Lineage, 16. juuni 2014, veebiversioon (vaadatud 11.08.2014) (inglise keeles)
  52. Jason K. Dobranic, Ph.D.. The Future of Biowarfare. EMSL Published Articles. Kasutatud 30.08.2014. (inglise)
  53. Terviseamet, Ebola-viirusnakkuse levik Lääne-Aafrikas, 04.08.2014, veebiversioon (vaadatud 13.08.2014)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1976. Ebola viiruse epideemiad
2014. Ebola viiruse epideemia
Eksperimentaalsed vaktsiinid ja/või ravimid
Nakkuse ennetamine ja ravi
Muu
Eksperimentaalne Ebola viirushaigus laboriahvidel
Video