Kehavedelik
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Kehavedelik ehk orgaaniline kehavedelik (inglise body fluid) on elavate organismide sees leiduv bioloogiline vedelik. Kehavedelikud on nii need, mis organismi sees ringlevad, kui ka need, mida erinevad elundid, sooned, rakud eritavad ja vastu võtavad.
Kehavedelikega ringlevad keres rakud, molekulid, viirused, bakterid, patogeensed mikroorganismid jm. Kehavedelike ringlust reguleerib ka humoraalne regulatsioon.
Imetajatel[muuda | muuda lähteteksti]
Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]
- aju-seljaajuvedelik ehk liikvor
- astsiit
- piimand ehk küülus ehk hüülus
- chymen
- endolümf
- eksudaat
- higi
- klaaskehaneste
- kolostrum
- kõhuõõne vedelik
- kõrvavaha
- liigesevõie
- lima
- lootevesi
- lümf
- lümfiplasma
- maomahl
- mäda
- nääpsuvedelik
- okse
- pankreasenõre
- perilümf
- pisaravedelik
- pleuraõõne vedelik
- rasu
- rinnapiim
- roe (kõhulahtisus)
- röga ehk sülitis
- rähm
- sapp
- seemneplasma
- smeegma
- sperma
- südamepaunavedelik
- sülg
- turse
- uriin
- vereseerum
- vereplasma
- veri
- vesi
- vesivedelik
- ödeem.
Patoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Patoloogiaga seostatakse (teatud tingimustel) enim näiteks järgmisi kehavedelikke: astsiit, mäda, okse, roe, röga, turse, ödeem jt.
Biokeemias ja kliinilises meditsiinis[muuda | muuda lähteteksti]
Kehavedelike biokeemiline koostis võib näidata inimorganismis toimuvaid patoloogilisi muutusi, häireid ja ka haiguslikke seisundeid. Seetõttu kasutatakse kliinilises meditsiinis hulgaliselt analüüse, näit vere- ja uriinianalüüse, tuvastamaks patoloogiat ja/või kinnitamaks diagnoosi ja ka välistamaks haigusi.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Body fluid seisuga 13.02.2014.