Tupp (anatoomia)

Allikas: Vikipeedia

Tupeks ehk vagiinaks (lad vagina) nimetatakse enamike emasloomade (sh naiste) paaritut torujat (kanal) sisesuguelundit.

Tupe areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Emastel imetajatel paikneb tupp vaagnaõõnes ja teda loetakse paarituselundiks, poegimisel aga sünnitusteeks.

Tupp ühendab emakat emasloomade välimiste suguelunditega.[1]

Verevarustuse tagavad sisemisest häbemearteri haruna tupearter.

Lümfivoolu tagavad mediaalsed niude-, ristluu- ja päraku-pärasoole lümfisõlmed.

Närvivarustuse hulka loetakse emasloomadel vaagna- ja emaka-tupe põimiku närvikiud.[2]

Emastel kukkurloomadel esineb kahekordne tupp (vagina duplex).[3]

Naistel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tulevasel naisel arenevad tupe ülaosa, munajuha, emakas ja emakakael paramesonefroni juhast.[4]

Naistel loetakse tuppe paarituselundiks. Tupp on ka sünnitustee.[5]

Naise suguelundite anatoomia
1. munajuha 2. kusepõis 3. häbemeluu 4. tupp
5. kõdisti 6. häbememokad 7. tupesuue
8. munasari 9. jämesool 10. emakas
11. tupeesik 12. emakakael 13. pärasool 14. pärak.

Tupp paikneb emakakaela ja vulva vahel. Tupe ees paiknevad kusepõis ja emaskusiti ning taga pärasool ja kõhukelmemõõs.[6]

Tupe ülemises otsas paikneb emakakaela alumine osa (eesmine ja tagumine tupevõlv) ja alumises otsas piirneb ta tupeeesikuga (vetibulum vaginae) ning avaneb väikeste häbememokkade vahelises pilus.

Tupe ja tupeesiku vahel paikneb tupesuue (ostium vaginae), mida tütarlastel ja osadel naistel katab osaliselt tupe limaskesta kurd- neitsinahk.

Histoloogiline ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tupe sein koosneb limaskestast, lihaskestast ja adventitsiaalkestast. Tupe limaskesta katab mitmerealine sarvestumata lameepiteel, lapseeas tütarlastel ja postmenopausis naistel on hormoonidest sõltuv epiteel 6 kuni 8 rakukihi paksune, reproduktiivses eas naistel on rakukihte rohkem kui 10.[7]

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tupe kaasasündinud arenguhäired[muuda | redigeeri lähteteksti]

Naistel seostatakse tupega mitmeid kaasasündinuid arenguhäireid nagu vagiinaagenees, ristivaheseinaga vagiina ja iatrogeensed tupe arenguhäired (peamiselt sünteetilise östrogeeni dietüülstilbesterooli (DES-i) manustamise järgselt naiste naissoost järglastel).[8]

Tupepõletikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tupepõletikud

Tupepõletikud on vaginiidid ehk kolpiidid ja nendena käsitletakse tupe mis tahes põletikulisi seisundeid, etioloogiast sõltumata. Nende hulka liigitatakse infektsioossed seenkolpiidid (peamiselt Candida perekonda kuuluvad pärmseened, sh Candida albicans), bakteriaalsed vaginoosid (sh Trichomonas vaginalis 'e infektsioon) ja mitteinfektsioossed vaginiidid.

Tupekasvajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tupes esinevad kasvajad

Tupes esineb nii healoomulisi kui pahaloomulisi kasvajaid.

Tupes esinevate healoomuliste kasvajate rühma liigitatakse[9]:

Tupes esinevate pahaloomuliste kasvajate ja kasvajaeelsete seisundite rühma liigitatakse:

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 800:2004.
  2. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 258, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  3. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 440, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  4. "Sünnitusabi ja günekoloogia", tõlkinud Aivar Ehrenberg, Fred Kirss, Maike Parve, Anne Kirss, Olev Poolamets, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, AS Medicina, lk 24, 2008, ISBN 978 9985 829 46 2
  5. Arne Lepp."Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 426, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
  6. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 135, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  7. Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 479, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4
  8. Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 481, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4
  9. Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 487 – 488, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud soomekeelset artiklit fi:Emätin seisuga 21.03.2014.