Immunosupressioon

Allikas: Vikipeedia

Immunosupressiooniks (ka immunodepressiooniks) nimetatakse paljude loomade kehas toimuvaid normaalseid ja ka ebanormaalseid protsesse ja mehhanisme, mille tulemusel surutakse alla immuunsüsteemi ja selle osade immuunvastus.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel (nagu teistelgi imetajatel) reguleerib normaalset immuunvastust ja immunosupressiooni lümfoid(-immuun)süsteem.

Lümfisüsteemi osad võivad normaalse füsioloogiaga organismides omada teistele lümfisüsteemi osadele immunosupressiivset toimet.

Immunosupressiooni võivad põhjustada mitmed kaasasündinud haiguslikud seisundid, viirused, bakterid, alatoitumus, ravimid, alkohol, haigused, rasedus ja kosmoselennud[1] jpm.

Pikemaajaline ebanormaalne immunosupressioon võib põhjustada immuunpuudulikkust.

Loomulik immunosupressioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loomulik immunosupressioon toimub organismis naistel näiteks raseduse ajal (progesteroon) ja mõlemast soost inimestel loomuliku vanaduse ajal.

Hormoonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loomulike immunosupressoritena toimivad ka looduslikud neerupealise koore hormoonid (stressihormoonid e. glükokortikoidid) ja androgeenid (näiteks testosteroon) ka naissuguhormoonid (näiteks östrogeenid).

Ultraviolettkiirguse toimel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Päikesest lähtuv ultraviolettkiirgus käivitab kehas immunosupressiooni - käitudes immunosupressandina.[2]

Viiruste immunosupressoorne toime[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üldiselt arvatakse, et viirused stimuleerivad, vastavalt viiruse spetsiifilistele antigeenidele, immuunvastust. Erandeiks peetakse mitmeid viiruseid, kellede osakesed nakatavad kas lümfisüsteemi rakke või surmavad neid aga ka viiruse leviku ja paljunemise tagajärjel saabuvat immuunsüsteemi düsfunktsionaalsust ja immunosupressoorseid toimeid.[3]

Immunosupressiooni kutsuvad esile mitmed viirused nagu leetriviirus[4] (leetrid), marutõve viirus (marutõbi), HI-viirus (AIDS), Ebola viirus (Ebola viirushaigus) jpt.[5]

Gripiviiruste (gripp) immunosupressoorne toime võib avalduda sekundaarsete haiguste näol.

Bakterite immunosupressoorne toime[muuda | redigeeri lähteteksti]

Immunosupressiooni kutsuvad esile ka mitmed bakterid, nii näiteks eritab Helicobacter pylori VacA nimelist valku, mis kutsub esile paikse immunosupressiooni.

Immuunpuudulikkuse tulemusel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pikaajaline immunosupressioon võib kaasa aidata pahaloomuliste kasvajate levimisele ja vähi väljakujunemisele - arvatakse, et metastaseerumine on seotud vähirakkude poolt vabastatavate immunosupressiivsete faktoritega.

Meditsiinis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Immunosupressioon ravi tulemusel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mitmete haiguslike seisundite korral nagu näiteks autoimmuunhaigused, elundi siirdamine jpt kasutatakse immunosupressante, inhibeerimaks keha kaasasündinud immuunkaitselist tegevust.

Immunosupressandid (ravimid)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erinevate ravimite immunosupressiivne määr (ka mõjutatavad komponendid) võib suuresti erineda.

Ravim-indutseeritud immunosupressioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ravim-indutseeritud immunosupressiooni põhjustavad ka mitmed lümfiga (ringlevad ja toimivad) ringlevad ravimid, nagu lämmastikoksiidi süntaasi inhibiitorid, statiinid[8], mitmed viirusvastased ained jt.

Vähiravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vähiravi, olenevalt kasvajavormist, rakendatud meetoditest ja ravimitest võib põhjustada erineva raskusastmega immunosupressiooni.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Jenine K. Sanzari, Ana L. Romero-Weaver, Gabrielle James, Gabriel Krigsfeld, Liyong Lin, Eric S. Diffenderfer, Ann R. Kennedy, Leukocyte Activity Is Altered in a Ground Based Murine Model of Microgravity and Proton Radiation Exposure, 14. August 2013, DOI: 10.1371/journal.pone.0071757, veebiversioon (vaadatud 08.07.2014) (inglise keeles)
  2. Schwarz T., Mechanisms of UV-induced immunosuppression. Lühikokkuvõte., Keio J Med. 2005 Dec;54(4):165-71., veebiversioon (vaadatud 05.07.2014) (inglise keeles)
  3. Neal Nathanson et al., Viral Pathogenesis and Immunity, 2. trükk, Academic Press, lk 99, 2007, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 05.07.2014) (inglise keeles)
  4. Jane E. Libbey ja Robert S. Fujinami., Chapter 19 Virus-induced Immunosuppression, toimetajad Brogden KA ja Guthmiller JM, Polymicrobial Diseases., Washington (DC): ASM Press; 2002., veebiversioon (vaadatud 08.07.2014) (inglise keeles)
  5. Brian H. Harcourt, Anthony Sanchez, ja Margaret K. Offermann, Ebola Virus Selectively Inhibits Responses to Interferons, but Not to Interleukin-1β, in Endothelial Cells. Lühikokkuvõte, J. Virol., Aprill 1999, 73. köide, nr 4, lk 3491-3496, veebiversioon (vaadatud 05.07.2014) (inglise keeles)
  6. RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE, INN. Ciclosporinum, veebiversioon (vaadatud 05.07.2014)
  7. Nikhil Singh, Michael J. Rieder, M Jane Tucker, Mechanism of glycokorticoid-mediated anti-inflammatory and immunosupressive action, Paediatric and Perinatal Drug Therapy, 2004; 6 (2), veebiversioon (vaadatud 05.07.2014) (inglise keeles)
  8. François Mach, Immunosuppressive effects of statins. Lühikokkuvõte, Atherosclerosis Supplements, 3. köide, nr 1, Mai 2002, lk 17–20, veebiversioon (vaadatud 05.07.2014) (inglise keeles)

Kirjanduslikud allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]