Megavitamiiniteraapia

Allikas: Vikipeedia

Megavitamiiniteraapia (megavitamin therapy) ka megadoosides vitamiiniteraapia (high-dose vitamin therapy) ka ortomolekulaarne teraapia (orthomolecular therapy) korral manustatakse patsiendile (kliendile), vastava väljaõppe saanud med.personali kaasabil, tervise säilitamiseks, haiguslike seisundite vältimisel ja/või raviks megadoosides vitamiinipreparaate.

Megavitamiiniteraapiat kasutatakse nii tõenduspõhises meditsiinis kui alternatiivmeditsiinis.

Standarddoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Soovitatav päevane kogus

Soovitatav päevane toitainete hulk e RDA (inglise keeles recommended daily allowance) on USA Teaduste Akadeemia teadlaste poolt USA ning Kanada elanikkonna tarbeks koostatud raportid koos statistiliste standardnäitajate ja tabelitega inimeste vitamiinide ja teiste toitainete päevase vajaduse näitlikustamiseks.[1]

Megadoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Megavitamiiniteraapia korral manustatakse patsiendile vitamiinipreparaate 10-tes kuni 100-des kordades suuremates kogustes kui RDA standarddoosid. Megadoosid manustatakse intravenoosselt ehk veenisiseselt (IV).

Biokeemilise indiviidi genoomika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Pärilikud haigused

Geneetika teaduse arengutega seonduvalt püütakse ka haiguslike seisundite korral lähtuda iga biokeemilise indifiidi geneetika ning füsioloogiat arvesse võttes. Megavitamiiniteraapiat rakendatakse nii pärilike haiguste, mitmete haiguslike seisundite aga ka kemoteraapia vormina onkoloogiliste haiguste ravil.

Vitamiinid teraapias[2][muuda | redigeeri lähteteksti]

Loetelu haiguslikest seisunditest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Megavitamiiniteraapiat on rakendatud mitmete haiguslikke seisundite raviks, nagu: ataksia, ketoatsidoos, Leigh`tõbi, lactic acidosis,megaloblastiline aneemia, kardiomüopaatia homotsüstinuuria, migreen, südamehaigused, neural tube defects, Downi sündroom,diabeetiline nefropaatia, kaasasündinud südame arenguhäired, dementsus, viljatus (meeste) jpt, alkoholi intolerance, alkoholi tarvitamisest põhjustatud angiin, suu-, söögitoru- ja mao pahaloomulised kasvajad, hemolüütiline aneemia (põldoa söömisest ja/või selle õietolmu sissehingamisest), fenüülketonuuria, hüpoglükeemia,kardiomüopaatia, äkksurm, hüperlipideemia, skisofreenia, krooniline kurnatuse sündroom, homotsüstinuuria, sideroplastiline aneemia,tsüstationuuria, hüperoksaluuria, Coheni sündroom, autism, düskineesia vaimne alaareng, krambihood, kesknärvisüsteemi düsfunktsioonid, depressioon, D-vitamiini sõltuv rahhiit jpt.[3]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Maurice E. Shils, M. Shike, A.C. Ross, B.Caballero, R.J.Cousins. "Modern Nutrition in Health and Diseases". 104, "Dietary Reference Intakes: Rationale and applications", A.A. Yates. Lippincott Williams & Wilkins, 2006,Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 16.05.2013)
  2. Bruce N Ames, Ilan Elson-Schwab, Eli A Silver, High-dose vitamin therapy stimulates variant enzymes with decreased coenzyme binding affinity (increased Km): relevance to genetic disease and polymorphisms, Am J Clin Nutr April 2002vol. 75 no. 4 616-658, Veebiversioon (vaadatud 26.06.2013)
  3. Bruce N Ames, Ilan Elson-Schwab, Eli A Silver, High-dose vitamin therapy stimulates variant enzymes with decreased coenzyme binding affinity (increased Km): relevance to genetic disease and polymorphisms, Am J Clin Nutr April 2002vol. 75 no. 4 616-658, Veebiversioon (vaadatud 26.06.2013)

Veebikirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]