Peavalu

Peavalu on valu peapiirkonnas.

Levimus

Igasuguse peavalu, sealhulgas migreeni, pingetüüpi peavalu levimust hinnatakse kuni 93%-ni, 8%-69%-l meestel ja 25-99%-l naistel. Pingetüüpi peavalude levimus suureneb koos vanusega, seevastu kui migreenil seos vanusega puudub. Kuni 7-aastastest lastest ca. 40% on kaebanud peavalu üle. Neist 4%-l on olnud korduvaid tõsiseid peavalusid ning 2,5 %-l on diagnoositud migreeni. 15-aasta vanustest lastest neljast kolm olid oma elu jooksul kogenud peavalu ning neist 20%-l olid esinenud intensiivseid peavalusid. Lastel esinevad sageli pingepeavalud . Läbiviidud küsitlusuuringu käigus selgus, et üle 65-aastasest isikutest 1 % on kogenud möödunud aasta jooksul tõsist peavalu. Neist 18% olid mehed ja 29% naised .

Klassifikatsioon ja sümptomatoloogia

Migreen on üks kroonilise peavalu alaliike, mille all kannatab mitmete uuringute andmetel umbes 10% elanikkonnast. Eriti sageli kannatavad migreenihoogude all naised.

Migreeni teket võivad provotseerida ere vilkuv valgus, magamatus, alkohol, stress, söömata olek, ärritavad lõhnad, ilmamuutused, hormonaalsed põhjused (nt. menstruatsioon). Migreenile on iseloomulik ühepoolne, pulseeriv, mõõdukalt tugev kuni raske peavalu, mis sageli ägeneb füüsilisel koormusel ja kaob magades. Sageli kaasnevad iiveldus või oksendamine, fotofoobia ja fonofoobia. Migreenile võivad eelneda või kaasneda aurad. Kõige sagedamini esinevad nägemishäired, virvendusskotoomid ning valgusesähvatused. Migreen esineb peavaluhoogudena, mis võivad kesta mõnest tunnist mitme päevani. Küllaltki sageli võib valu olla väga tugeva ja piinava iseloomuga, mis pärsib täielikult igapäevase tegevuse. Samuti täheldavad paljud patsiendid, et väiksemgi müra või päevavalgus (ka ere valgus) on hoo ajal muutunud väljakannatamatuks.

Migreeni alaliigid on auraga (klassikaline, komplitseeritud, oftalmiline, hemiparesteesiatega, hemipleegiaga või afaasiaga) migreen, ilma aurata (tavaline) migreen, oftalmopleegiline (enamasti täielik okulomotoorne paralüüs) migreen, reetina migreen, basilaarne migreen ja lapseea perioodilised sündroomid (migreeni ekvivalendid) kaasa arvatud ägedad segasusseisundid, beniigne asendivertiigo, tsüklilised oksendamised, nn Alice imedemaal sündroom, paroksüsmaalsed jalavalud ja alterneeruvad lapseea hemipleegiad. Mõnikord võib migreen esineda ilma peavaluta, ainult aurana, sel juhul on vajalikud uuringud intrakraniaalse protsessi välistamiseks.

Kobarpeavalu

Meeste ja naiste suhe on 4,5–6,7: 1-le meeste kasuks, võib esineda põhimõtteliselt igas vanuses, kuid siiski sagedamini 20-nda eluaasta lõpul. Kobarpeavalu valdavaks põhitunnuseks on valude perioodiline esinemine, kusjuures keskmine kobarvalu periood kestab 2–3 kuud, kordudes valdavalt aasta, vahest kahe, tagant. Enam kui pooltel patsientidest on peavalud öised ning paljudel patsientidel esineb ööpäevane tsükliline rütm. Sageli on esilekutsuvaks faktoriks alkohol. Kobarpeavalud võivad olla episoodilised või kroonilised. Aurat ei esine. Valu jõuab kõrgpunkti valdavalt 10 kuni 15 minutiga ja kestab üldiselt 45 minutit kuni 1 tund esinedes 1 kuni 3 korda päevas. Valu lokaliseerub tavaliselt kolmiknärvi alale, on piinav, läbitungiv ning mittepulseeriv. Kobarpeavaludega kaasnevad sageli konjunktiivi injektsioon, pisaravoolus, ninakinnisus, rinorröa, otsmiku ja näo higistamine, mioos, ptoos ja silmalaugude turse. Kobarpeavalude sümptomaatiline ravi seisneb ergotamiini manustamises ja võimaluste korral nt. 100%-lise hapniku inhaleerimises - see toimib väga efektiivselt. Profülaktiliseks raviks on kasutatud liitiumi, mille toime teatakse olevat alla nädala, kaltsiumkanalite blokaatoreid, metüsergiidi ja ergotamiini. Episoodiliste kobarpeavalude korral on soovitatud hoo ajal hapnikravi, profülaktiliseks raviks on oma efektiivsust tõestanud ergotamiini ja verapamiili kombineerimine. Ergotamiini kasutamine on näidustatud ravile raskesti alluvate haigusjuhtude korral .

Krooniline paroksüsmaalne hemikraania

See on kobarpeavalu eritüüp, mille korral esineb raske ühepoolne supraorbitaalne või orbitaalne valu. Valu lokaliseerub alati samal pool, võib olla küllalt intensiivne. Peavalu kestab kuni 10 minutit sageli kordudes päeva jooksul 10–15 korda. Kaasuvad sümptomid on samad mis kobarpeavalude puhul.

Pingepeavalu

Pingepeavalu on küllalt sageli esinev peavalu vorm. Lastel esineb sageli pingepeavalusid . See on oma sümtomatoloogialt episoodiline, kuid võib muutuda krooniliseks. Peavalud on oma iseloomult difuussed, mõlemapoolsed, "suruvad ja pingutavad", raskusastmelt kerged kuni mõõdukad. Valu esineb valdavalt kaela regioonis ning kukla piirkonnas. Vahest võib esineda ka fotofoobiat, fonofoobiat või kerget iiveldust. Oksendamine ei ole kroonilisele pingepeavalule iseloomulik.

Ravimindutseeritud peavalu

Kui inimene tarvitab sageli suurtes annustes sümptomaatilistel eesmärkidel valuvaigisteid, võib selline olukord soodustada peavalude arengut.

Ravimindutseeritud peavalu jaguneb kahte liiki: valuvaigistitega ja ergotamiiniga seotud peavalu. Valu on rütmiline, püsib terve või peaaegu terve päeva, kusjuures ainuke leevendaja on regulaarne valuvaigistite manustamine. Keeruline on ravimindutseeritud peavalude eristamine primaarsetest peavaludest nagu pingepeavalud ja migreen, sest mõnedel migreenihaigetel võivad tüüpilised hood puududa. Kaasnevad sümptomid on asteenia, iiveldus, rahutus, kergärritatavus, mäluhäired, kontsentreerumisraskused, käitumishäired, unehäired ja tekkiv tolerants sümptomaatiliste ravimite suhtes. Pärast esialgset võõrutusperioodi eelmainitud sümptomid kaovad ning ühtlasi väheneb peavalude raskus ja sagedus. Igapäevane sümptomaatiliste ravimite kasutamine suurtes annustes nullib samal ajal kasutatavate profülaktiliste ravimite toime.

Ravimid, mida kasutatakase südame isheemiatõve korral stenokardiahoogude kupeerimiseks (nt ISDN, ISMN jt) võivad indutseerida, eriti ravi alustamisel 1–2 kuud peavalude esinemist. Kuna nitropreparaadid laiendavad veresooni ka pea piirkonnas.

Stenokardiahoogude kupeerimiseks kasutatavate nitropreparaad võivad põhjustada eriti esimestel ravinädalatel ja ravikuudel peavalu ravimi ordineerimise järgselt. See on sageli esinev kõrvaltoime. See sümtom tavaliselt kaob ravimi kauaaegsemal tarvitamisel. Kui siiski sümtomid püsivad kaaluda vajadusel nitropreparaadi vahetamist.

Teiste seisunditega seotud peavalu

• Peavalu võib olla lokaalse peapiirkonna haiguse (riniit, sinusiit, otiit, hambahaigused), lülisamba ülemise kaelaosa või süsteemse haiguse sümptomiks.

• Ägedad rasked peavalud võivad viidata eluohtlike seisundite, näiteks subarahnoidaalne hemorraagia (nt trauma anamneesis) või meningiidi (kaasnevalt sümtomid: kuklakangestus, kõrge palavik, teadvuse hämardumine, mõningatel juhtudel endotoksiinšokk) olemasolule.

• Sinusiitide korral on valdavalt frontaalse lokalisatsiooniga peavalu, mis süveneb ette kummardudes. Samas sfenoidaalsinusiidi korral lokaliseerub valu silmade vahel või nn "peast kaela kiirguv valu".

• Ajukasvajaga kaasnev peavalu ei ole alati lokaliseeritav ja sageli simuleerib pingepeavalu või migreeni. Pealegi pole ajukasvaja korral peavalu sageli esmassümtom vaid valdavalt tekib haiguse arengu lõppstaadiumites.

• Hüpertensioonipeavalu on valdavalt kõige intensiivsem hommikul ärgates. Inimene on disponeeritud rohkem peavalule kui lisaks kõrgenenud süstoolse vererõhu väärtustele, esineb kõrgenenud diastoolne vererõhk. Eriti väärtustes Pd=120 mmHg ja enam. Samas peaks arvestama suhteliselt harva esineva feokromotsütoomi esinemisvõimalusega.

• Hüpertooniliste kriiside korral on peavalu ka üks sümtome millega tuleb arvestada. Sellesel juhul esinevad tavaliselt ka neuroloogilised sümtomid, virvendus silme ees. Objektiivselt sedastatavad väga kõrged vererõhuväärtused. Sellesel juhul on oluline adekvaatne ja kiire medikamenroosne hüpertoonilise kriisi kupeerimine arvestades ka patsiendi hüpertensiooni raskusastet ning eelnevalt ordineeritud ravi.

• Neuralgiad: nt atüüpilised näo neuralgiad, trigeminusneuralgia (sümtomiteks: hootised sähvivad valud trigeeminusharu innervatsioonialal, esineb ka valuvabasid perioode. Valu saab indutseerida trigertsoonide puudutamisel. Samas vallandab sageli valuhoo söömine. Püsivaid neuroloogilisi sümtome pole). Glossofarüngeaalneuralgia (9 kraniaalnärv) on sümtomatoloogialt sageli sarnane trigeminusneuralgiale kuid valu võib projektseeruda ka tonsillaarregiooni ja keele tagumisele kolmandikule. Sümtomeid vallandavaks trigeriks on rääkimine, mälumine, naermine, köhimine. Esineb valdavalt üle 40 a vanustel inimestel.

• Peavalu gripi korral. Esineb peavalu, lihas- ja liigesvalud, kõrgenenud temperatuur, nõrkus.

• Premenstruaalsündroom 50% PMS haigetest esines peavalu.

• Herpesinfektsioonist tingitud valu, nt HSV1 viirus. Valdavalt unilateraalne (vajab sõltuvalt haigusastmest adekvaatset lokaalset ning vajadusel süsteemset ravi)

• Transitoorsed isheemilised atakid (TIA) võivad anda kuni 24 tundi püsivat peavalu (vajalik isheemia põhjuse selgitamine veresoontekirurgi poolt).

Peavalu ravi

Selles artiklis tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ning selle lugemine ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.

Peavalu ravis eristatakse kolme süstemaatilise lähenemise komponenti: 1) psühholoogiline 2) füüsiline 3) farmakoloogiline lähenemine.

Psühholoogiline ravi

• Psühholoogiline ravi seisneb nõustamises, rahustamises, stressi maandamises, relaksatsioonteraapias, sobiva bioloogilise tagasiside kujundamises.

• Füüsiline ravi hõlmab peavalusid soodustavate faktorite, sealhulgas dieedi, hormonaalsete kõrvalekallete, stressi väljaselgitamist konkreetset juhtu silmas pidades. Kaela- ja õlalihaste lõdvestamises ning venitamine. Füsioteraapia ja kodused harjutused.

• Soovituslikult peaks patsient pidama peavalukalendrit, kuhu ta paneb kirja peavalu sageduse, raskuse, kestuse, kasutatud ravimite nimed ja toime ning esilekutsuvad faktorid.

Farmakoloogiline ravi

Farmakoloogiline ravi jaguneb kaheks:

• sümptomaatiliseks
• profülaktiliseks