Vereliistak
Vereliistak ehk trombotsüüt (kreeka keeles θρόμβος 'hüüve´ + κύτος 'rakk') on värvitu ebakorrapärase kujuga vererakk, mis osaleb vere hüübimises. Vereliistakute põhiülesanne kehas on veresoonte terviklikkuse tagamine.[1] Trombotsüüte on igas vere kuupmillimeetris umbes 150 000–400 000.[2]
Trombotsüüdid pole terviklikud rakud, vaid on tekkinud luuüdis leiduvatest hiidrakkudest megakarüotsüütidest. Trombotsüütidel pole rakutuuma.[3]
Sisukord |
Toimemehhanism [muuda]
Vereliistakud liiguvad koos verega organismis. Kui veresoone sein puruneb, siis läheduses asuvad trombotsüüdid kleepuvad kokku, lõhkevad ning neist paiskuvad välja ained, mis moodustavad vigastuskohale peene fibriinist (valkaine) võrgustiku. Tekib kärn. Mida rohkem on organismis vereliistakuid, seda kiiremini sulguvad ka haavad.[4]
Hälbed [muuda]
Liiga suurt vereliistakute hulka veres kutsutakse trombotsütoosiks. See võib kaasa tuua trombide tekke veresoontes, mis omakorda võib viia insuldini, infarktini, kopsuarteri trombembooliani või mõne muu seisundini, mida põhjustab veresoone ummistanud tromb.
Normaalsest väiksemat trombide sisaldust veres nimetatakse trombotsütopeeniaks ja see võib kaasa tuua verehüübivushäireid. Trombotsütopeenia põhjuseks on see, et luuüdi toodab normaalsest vähem vereliistakuid, või see, et põrnas lagundatakse liiga palju vereliistakuid.[5]
Võimalik on ka olukord, kus trombotsüütide hulk on normaalne, kuid need funktsioneerivad puudulikult. Tavaliselt põhjustavad sellist olukorda ravimid, näiteks aspiriin, teised mittesteroidsed põletikuvastased ained, penitsilliin. Vereliistakute funktsioonihäireid võib põhjustada ka alkohol.[5]
Trombotsüütide hulka veres tuleb kindlasti määrata enne kirurgilisi operatsioone ja keemiaravi (tsütostaatikumidega) vähihaigetel.
Vereliistakute kasutamine doonorluses [muuda]
Annetatud trombotsüüdid säilivad spetsiaalses lahuses 5–7 päeva. Trombotsüüte kantakse üle inimestele, kelle veres on neid liiga vähe või kelle trombotsüüdid ei funktsioneeri õigesti. Vereliistakute transfusioon on näidustatud patsientide puhul, kellel on vähk, leukeemia, verehaigused, põletused, maksahaigused või suur verekaotus.[1]
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 Verekeskus. Doonorivere kasutamine: vereliistakud ehk trombotsüüdid Kasutatud 03.12.2010
- ↑ Kasvaja.net sõnastik. Trombotsüüdid Kasutatud 03.12.2010
- ↑ Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi rakubioloogia loengukonspektid Kasutatud 03.12.2010
- ↑ Tallinna Pedagoogilise Seminari terviseõpetuse e-õppematerjalid. Valgelibled ja vereliistakud Kasutatud 03.12.2010
- ↑ 5,0 5,1 Tõstamaa Tervisekeskus. Kliinilise vere analüüside võtmine, tulemuste interpreteerimine. Konspekt Kasutatud 04.12.2010
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vereliistak |
- Piret Pappel: "Vereliistakute uus roll: mikroobide ründamine" Novaator, 9. november 2011
