Kõhutüüfus

Allikas: Vikipeedia
Kõhutüüfus
Klassifikatsioon ja välisallikad
Salmonella typhi typhoid fever PHIL 2215 lores.jpg
Ladinakeelne nimi Febris typhoides
RHK-9 kood 002
DiseasesDB 27829
MedlinePlus 000637
eMedicine oph/686  med/2331

Kõhutüüfus (typhus abdominalis või febris typhoides) on bakteri Salmonella typhi põhjustatud eluohtlik soolestiku nakkushaigus.

Haigestumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

 Tugevalt endeemiline
 Endeemiline
 Üksikud juhud

Inimene haigestub bakteriga, kui sööb toitu või joob vett, mis on saastunud haige inimese väljaheidete või uriiniga. Bakter püsib vees või kuivanud heitveega kohtades nädalaid. Bakter võib levida ka puudutuse teel, kui haige ei ole pesnud oma käsi. Sellepärast on kõhutüüfus levinud viletsa hügieenitasemega maades, kus napib puhast joogivett nagu Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika. Maailmas haigestub sellesse aastas ligi 12,5 miljonit inimest.[1] Haiguse peiteaeg on 3–60 päeva[2].

Sümptomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

1939. aasta illustratsioon, millel näidatakse erinevaid viise, kuidas võib saastuda kaevuvesi

Kõrge palavik (kuni 40°C), valulik kurk, oksendamine, verepais rinnus, kõhulahtisus, lööve nahal ja nõrkus. Haigus võib kesta kuni kuus nädalat. Tüüfusesse haigestumist saab määrata väljaheidete- või vereproovi alusel.[1]

Paranemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ilma ravita on inimene kuude viisi haige ning 10%–30%[2] sureb üldise nakkuse ja tüsistuste, nagu kopsupõletik ja sisemised verejooksud, tagajärjel[1]. Lastele, eriti imikutele on tüüfus peaaegu alati surmav[2]. Kui ravi alustada õigeaegselt, siis on paranemine täielik, surmajuhte täheldatakse ravitud patsientidel haruharva[2]. Ravitakse antibiootikumidega[1].

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 M. P. Powell, Dr. O. Fischer, 101 haigust, mida te saada ei taha, tõlge eesti keelde: Sinisukk 2006, lk 137
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 inimene.ee välja otsitud 2.08.10