Makrofaagid

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib suurtest fagotsüütidest; ökoloogia mõiste kohta vaata artiklit Makrofaag (ökoloogia)

Makrofaagid (lad macrophagus, kr makros suur + kr phagein sööma + kr kytos rakk) on paljudes selgroogsete kudedes elunevad suured õgirakud ehk fagotsüüdid. [1] Makrofaagid pärinevad luuüdi tüvirakkudest, veres ringlevaid makrofaage nimetatakse ka monotsüütideks.

Makrofaagid avastas 1884-ndal aastal Venemaa bioloog Ilja Iljitš Metšnikov.

Makrofaagid kudedes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Makrofaagid paiknevad organismis erinevates kudedes ja sellest lähtuvalt kannavad erinevaid nimetusi:

Raku nimetus Elundi,koe nimetus
Alveolaarmakrofaagid Kopsualveoolide vaheseintes ja alveoolides
Rasvkoe makrofaagid Rasvkude
Histiotsüüt Sidekude
Kupfferi rakk Maks
Mikrogliia Närvikude
Epiteelirakusarnane sidekoerakk Granuloom
Luud hävitav rakk (ingl k osteoclast) Luu
Hofbauer cell Emakook
Urgesoon(kapillaar)te katterakud Põrn
Gigantrakud ingl k Giant cells Connective tissue
Kõhukelme makrofaagid Kõhukelmeõõs
Makrofaagid kasvajarakku õgimas

Makrofaagid on olulised organismi lümfisüsteemi töös ning rakulise immuunsuse tagamisel. Nad osalevad fagotsütoosis (lagundavad võõraineid), põletikureaktsioonis, kasvajarakkude fagotsütoosis ja immuunsuse kujunemises mõjutades ning stimuleerides teisi lümfisüsteemi rakke, näit lümfotsüüte.[2]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ralph van Furth, Zanvil A. Cohn, "THE ORIGIN AND KINETICS OF MONONUCLEAR PHAGOCYTES", J Exp Med. 1968 September 1; 128(3): 415–435. Veebiversioon (vaadatud 10.06.2013)


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]