Sülg

Allikas: Vikipeedia

Sülg (ladina saliva) on paljude loomade (sealhulgas inimese) süljenäärmete keeruka koostisega läbipaistev värvitu kergelt leeliseline (pH 7...8) nõre. Sülg on vajalik toidu niisutamiseks, et hõlbustada neelamist, samuti võib see osa võtta mõnede ühendite seedimisest. Seedimine saab alguse süljest.

Sülje koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sülg koosneb 98% ulatuses veest,edasi mukopolüsahhariididest, ensüümidest ja elektrolüütidest.

Ensüümid süljes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elektrolüüdid süljes[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 2-21 mmol/L naatriumi (madalam kui plasmas)
  • 10-36 mmol/L kaaliumi (kõrgem kui plasmas)
  • 1.2-2.8 mmol/L kaltsiumi (sarnane plasmas)
  • 0.08-0.5 mmol/L magneesiumi
  • 5-40 mmol/L kloriidi (madalam kui plasmas)
  • 25 mmol/L vesinikkarbonaadi (kõrgem kui plasmas)
  • 1.4-39 mmol/L fosfaate
  • Joodi (tavaliselt kõrgem kui plasmas) kogus suuresti kõikuv sõltudes söögi-joogiga saadavatest joodi kogustest.