Sülg
Allikas: Vikipeedia
| Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Sülg on paljude loomade (sealhulgas inimese) süljenäärmete keeruka koostisega läbipaistev värvitu kergelt leeliseline (pH 7...8) nõre. Sülg on vajalik toidu niisutamiseks, et hõlbustada neelamist, samuti võib see osa võtta mõnede ühendite seedimisest. Seedimine saab alguse süljest.
Sisukord |
Süljenäärmed[muuda]
Süljenäärmete sekreeti komplekteerivad ja saadavad suuõõnde 3 paari näärmeid: kõrva- (lad k glandula parotidea), keelealused (lad k glandula sublingualis) ning lõuaalused (lad k glandula submandibularis) süljenäärmed ning arvukal hulgal suuõõne limaskestas paiknevaid väiksemaid süljenäärmeid.
Sülje koostis[muuda]
Sülg koosneb 98% ulatuses veest,edasi mukopolüsahhariididest, ensüümidest ja elektrolüütidest.
Ensüümid süljes[muuda]
- Amülaas - süsivesikuid lõhustav ensüüm;
- Lingvaallipaas- rasvasid lõhustav;
Elektrolüüdid süljes[muuda]
- 2-21 mmol/L naatriumi (madalam kui plasmas)
- 10-36 mmol/L kaaliumi (kõrgem kui plasmas)
- 1.2-2.8 mmol/L kaltsiumi (sarnane plasmas)
- 0.08-0.5 mmol/L magneesiumi
- 5-40 mmol/L kloriidi (madalam kui plasmas)
- 25 mmol/L vesinikkarbonaadi (kõrgem kui plasmas)
- 1.4-39 mmol/L fosfaate
- Joodi (tavaliselt kõrgem kui plasmas) kogus suuresti kõikuv sõltudes söögi-joogiga saadavatest joodi kogustest.