Ebolavirus

Allikas: Vikipeedia
Ebolavirus
Ebolavirus elektronmikroskoobiga
Ebolavirus elektronmikroskoobiga
Taksonoomia
Riik: Viirused Virus
Selts: Mononegavirales
Sugukond: Filoviirused Filoviridae
Perekond: Ebolavirus

Ebolavirus (lüh EBOV) on viiruseperekond.

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Perekonda liigitatakse järgmised viiruseliigid[1]:

  • Zaire Ebola viirus (ZEBOV; ka EBOV)
  • Taï Forest ebolavirus (TAFV) (varem Elevandiluuranniku ebola viirus)
  • Sudan ebolavirus (SEBOV)
  • Reston ebolavirus (REBOV)
  • Bundibugyo ebolavirus (BEBOV).

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis RNA-viirused
  • Miinusahelaline RNA-viirus – (-)ssRNA
  • viirusel on 7 geeni
  • virioon: 970 nm pikkune, kiudjas, diameeter 60–80 nm
  • lipiidkestaga.

Nakkavus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väljaspool organismi on viiruseliigid tavatemperatuuridel nakkusohtlikud mitmeid päevi, - 700C on viiruseosakesed üsna stabiilsed.

Nakatumisvõime väheneb ultraviolettkiirguse ja gammakiirguse toimel.

Rakukultuurides on ebolaviirused võimelised nakatama mitmete imetajate rakke, kuid ei ole paljunemisvõimelised (katsete alusel) lindude, roomajate, kahepaiksete ja lülijalgsete rakkudes.[2]

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ebola viirushaigus

Perekonda liigitatud viirused (va Reston) võivad inimestel hemorraagilist viiruspalavikku tekitada.[3]

Bioloogilise relvana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laboratooriumites töödeldavad Ebola viiruse tüved on klassifitseeritud bioloogiliste relvade 4. kategooriasse.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Filoviirused, Veebiversioon (vaadatud 24.03.2014)
  2. Alfred S. Evans, Richard A. Kaslow, Viral Infections of Humans: Epidemiology and Control, 4.trükk, lk 141, 1997, Plenum Publishing Corporation, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 04.09.2014)) (inglise keeles)
  3. Allison Groseth, Andrea Marzi, Thomas Hoenen, Astrid Herwig, Don Gardner, Stephan Becker, Hideki Ebihara, Heinz Feldmann, The Ebola Virus Glycoprotein Contributes to but Is Not Sufficient for Virulence In Vivo, 2. August, 2012, DOI: 10.1371/journal.ppat.1002847, veebiversioon (vaadatud 09.08.2014) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]