Düsenteeria

Allikas: Vikipeedia
Düsenteeria
Klassifikatsioon ja välisallikad
Shigella stool.jpg
Düsenteeriahaige sooleeritise mikroskoopilise uuringu tulemus
Eestikeelne nimi Verine kõhutõbi
Ladinakeelne nimi Shigellosis
RHK-10 kood A03.
RHK-9 kood 004
DiseasesDB 12005
MedlinePlus 000295
eMedicine med/2112 
MeSH D004405

Düsenteeria ehk šigelloos ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulahtisusega.

Enamasti esineb düsenteeria väikestel lastel, kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse.

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

RHK-10 alusel klassifitseeritakse šigelloosi järgmiselt:

  • Shigella dysenteriae šigelloos (A03.0)
  • Shigella flexneri šigelloos (A03.1)
  • Shigella boydii šigelloos (A03.2)
  • Shigella sonnei šigelloos (A03.3)
  • Muu šigelloos (A03.8)
  • Täpsustamata šigelloos (A03.9)

Etioloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Düsenteeria kutsuvad esile viis erinevat šigellabakterit: Shigella dysenteriae, Shigella flexneri, Shigella boydii ja Shigella sonnei. Eri piirkondades on ülekaalus eri bakterid.

Kõigile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus.

Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Inimene puutub kokku nakkusallika väljaheidetega ning hügieeninõuete mittejärgimisel satuvad haigusetekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab.

Patogenees ja kliiniline pilt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šigella jõuab suu kaudu jämesoolde ja tungib limaskestarakkudesse, kutsudes esile limaskestade turse, hüpereemia, haavandid, palaviku ja üldise halva enesetunde. Haigetel võib esineda ka kõhuvalu ning oksendamine ja sellega kaasnev iiveldustunne. Roe on vedela konsistentsiga ja sisaldab sageli erütrotsüüte. Roojamine võib olla valulik.

Ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selles artiklis tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ning selle lugemine ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.


Düsenteeria raviks kasutatakse näiteks sulfoonamiidi koos trimetroprimiga või ampitsilliini, ofloksatsiini.

Profülaktika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Profülaktika seisukohalt on oluline elementaarsetest hügieeninõuetest kinnipidamine, värskete juur- ja puuviljade pesemine, puhta joogivee tarbimine ning reostunud veekogudes viibimise vältimine.