Jüri Arrak

Allikas: Vikipeedia
Jüri Arrak Balti Raamatumessil 6. mail 2010

Jüri Arrak (sündinud 24. oktoobril 1936 Tallinnas) on eesti maalikunstnik, graafik ning metalli- ja filmikunstnik.

Ta sündis teenistuja perekonnas; Henno Arraku poolvend, olnud abielus Urve Arrakuga. Lõpetas 1955 Tallinna Mäetehnikumi, õppis aastast 1961 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetas selle 1966 metallehistöö erialal.

Töötas Tallinna Metallitoodete Tehase kunstnikuna ja 19681969 "Tallinnfilmi" lavastuskunstnikuna; aastast 1969 vabakunstnik. Eesti NSV teeneline kunstnik (1988). Aastast 1969 Eesti kunstnike liidu liige. 1996. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Kuulunud rühmitusse ANK '64. Hakkas juba üliõpilasena metallehistöö kõrval viljelema maalikunsti ja graafikat. Varastes maalides ja estampides on kujundid tasapinnalised ("Saabumine võõrasse jaama", 1970, erakogu, Tallinn; "Kentauride võitlus lapiitidega" 1972), hilisemais on muutunud ruumiliseks. Tema jutustav maailm on paradoksaalne, maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse. Looming on jutustav, lähtub kultuuritraditsioonist. Arrak kasutab arhetüüpe, muudab ja parodeerib pühaks peetud müüditõlgendusi ning pakub uusi ("Europe lahkumine", 1975; "Jüri võitlus lohega", 1979; "Kandjad", 1980; "Inimesed esemetega", 1985, Eesti Kunsti Investeerimise Fond).

Kunstniku kujutlusvõime loob suure sisendusjõuga ootamatuid nägemusi ("Tsirkus", 1977, Eesti Kunsti Muuseum; "Tornide linn", 1979; "Pasunapuhuja", 1980; "Müüritrepil", 1981, Eesti Kunsti Muuseum; "Hunt kuldse kepiga", 1983; "Pillipuhuja", 1985, erakogu, Tallinn).

Arraku maale on kasutatud ansambli Metsatöll albumikujundustes.

Isiknäitusi[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Tagasivaatav mees" (2006)

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pere[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema poeg on kunstnik Arno Arrak.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]