Allveelaev

Allikas: Vikipeedia
Allveelaev USS Grayling

Allveelaev on laev liikumiseks veepinnal või enamasti sukeldununa vee all. Allveelaevu kasutatakse sõja- või mereuurimislaevadena.

Sõjanduses on allveelaevade suureks eeliseks praktiline nähtamatus ja liikuvus vee all ning püsida seal isegi kuid. Piisavalt elektrienergiat salvestatavate akude varul vee all liikumist võimaldav elektrimootor ja relvana kasutatav torpeedo muutsid allveelaeva Esimese ja Teise maailmasõja ajal sõjalaevastike võimsaks löögijõuks.

Tänapäeva allveelaevad on varustatud kas diisel- ja elektrimootoriga või tuumareaktorilt saadud energiaga käitatava auruturbiiniga. Sõja-allveelaevad on tänapäeval enamasti relvastatud tuumalõhkepadega ballistiliste rakettidega.

Väikesi allveelaevu kasutatakse enamasti mereuurimislaevadena.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Legend jutustab, et esimest korda olevat allveelaevu kasutanud Aleksander Suure sõjamehed Tüürose (Liibanoni) piiramisel 332.a. e. Kr. Et linna kaitsjad neid ei näeks, olevat nad liikunud vee all klaastünnides.

24. veebruaril 1851 testis Saksa leiutaja Sebastian Bauer Kieli sadamas oma esimest allveelaeva, mis lõppes paraku selle uppumisega.[1]

See kaart annab ülevaate, milliste maailma riikide sõjalaevastiku hulka kuuluvad allveelaevad.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]