Artur Sirk
Artur Sirk (25. september 1900 Lehtse vald – 2. august 1937 Echternach, Luksemburg) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik. Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte.
Sisukord |
Elu [muuda]
Lõpetas 1919 Eestis sõjakooli lipnikuna, teenis Tallinna kooliõpilaste pataljonis, mis osales Vabadussõjas, läks 1921 erru. Lõpetas 1926 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, teenis 1923–1926 sõjaväes. Aastast 1930 Tallinnas vandeadvokaat ja alates 1931. aastast Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees.
11. novembril 1934 põgenes Patarei vanglast, kus oli olnud 8 kuud. Ta eksles mitu päeva Tallinna lähedal, sõitis taksoga salaja läbi Eesti Valka[1] ja saabus 4. detsembril 1934 Lätist Soome, kuhu 3. detsembril olid saabunud tema abikaasa ja tütar[2]. 5. detsembril läks ta Soome kaitsepolitseisse, kus tema elukohaks määrati Lohja. Talle anti peatusluba tingimusel, et ta alistub Soome võimude korraldustele ja asub kohas, mis temale Soome valitsuse poolt määratakse[3]. Arstlikul hinnangul oli tema üldine ja närvikava seisund halb, ta kannatas seljavalude all[4]. Sirk lubas, et ta ei võta Soomes osa mingisugusest poliitilisest tegevusest ega konspireeri Eesti vastu, kuid unustas selle lubaduse varsti ja talle ei antud valetamise ja konspireerimise tõttu enam matkalubasid[5]. Varsti tahtis ta Soomest lahkuda ja Soome ametivõimud arvasid, et hea oleks temast lahti saada[6]. Sirk taotles sissesõiduviisat Rootsi, Prantsusmaale, Saksamaale ja Šveitsi, saades viimaks Šveitsi viisa 4. detsembril 1935[7]. Soomes olles käskis ta võtta riigivanem Konstantin Pätsi kinni Kaarli puiesteel, kus see oma sõbrannat külastas, ja küüditada maale, saamaks tema tagasiastumist ja uue valitsuse määramist. See plaan osutus teostamatuks, mille järel tekkis plaan 8. detsembri 1935 mässukatseks[8]. Pärast mässukatse nurjumist põgenes Sirk Rootsi, kust ta välja saadeti. Rootsis elas Sirk odavas hotellis, oli apaatne, tal ei paistnud olevat mingeid tulevikuplaane[9]. 4. jaanuaril 1936 lahkus Sirk Rootsist Göteborgi sadama kaudu, elas Inglismaal, Madalmaades ja alates 22. juunist 1937 Echternachis Luksemburgis. Sirgu Madalmaades elades taotlesid Eesti võimud tema väljaandmist ja ta arreteeriti seal, kuid vabastati hiljem[10].
Artur Sirgu valitsus [muuda]
Vapside mässukatse ajal 8. detsembril 1935 nimetati vastava "seadusega" ametisse ka eriline valitsus. Tegelikult ei hakanud see kunagi Eestit valitsema, kuigi samas seaduses on nii väidetud. Eeluurimise ajal ilmnes, et osa valitsuse liikmeid (Kaarel Robert Pusta ja Juhan Vaabel) on selleks nimetatud ilma nende teadmise ja nõusolekuta, mis tõi neile kaasa eeluurimisvangistuse.
- pea-, sise- ja teedeminister Artur Sirk
- kaitseminister Viktor Puskar
- välisminister Kaarel Pusta
- välisministri asetäitja Jüri Sammul
- majandusminister Juhan Vaabel
- majandusministri asetäitja Hjalmar Mäe
- põllutööminister Heinrich Saar
- haridusminister Hjalmar Mäe
- kohtuminister Aleksander Buldas
Surm [muuda]
Sirk hukkus Echternachi linnas Luksemburgis, kukkudes aknast välja. Arvatakse, et ta hüppas või visati välja. Luksemburgi politsei korraldatud ametliku juurdluse järgi sooritas ta enesetapu[11] Sirgul oli progresseeruv liigesejäikuslik lülipõletik (Behterev-Marie tõbi), mida ta mesilasepistetega ravida püüdis[12], ka oli ta varem Eestis liigse alkoholipruukimise tõttu meeltesegadusse sattununa harjumuslikult ähvardanud aknast välja hüpata[13]. Sirk maeti Helsingisse, Hietaniemi kalmistule, matusetalituse viis läbi pastor Elias Simojoki.
Autasud [muuda]
 |
Vabadusrist II/3 |
Vabadusristi II liigi 3. järk.
Tegevus ühingutes [muuda]
Artur Sirk oli korporatsioon Sakala vilistlane.[14]
Tsitaat [muuda]
"Meil pole tarvis ei Hitlerit ega Mussolinit. Meil on tarvis ausaid poliitilisi juhte." (6. detsember 1933).[15]
"Vabadussõjalased tahavad võidelda edasi, kuni nad on pääsenud võimu juurde" (24. jaanuaril 1934).
Välislingid [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ Rein Marandi. Must-valge lipu all. II köide. 1997. Lk. 54
- ↑ Rein Marandi. Must-valge lipu all. II köide. 1997. Lk. 73
- ↑ Sirgule luba kolmeks kuuks. Esmaspäev, 16. detsember 1934, nr. 51, lk. 2
- ↑ Rein Marandi. Must-valge lipu all. II köide. 1997. Lk. 74
- ↑ Rein Marandi. Must-valge lipu all. II köide. 1997. Lk. 54
- ↑ Rein Marandi. Must-valge lipu all. II köide. 1997. Lk. 75
- ↑ Rein Marandi. Must-valge lipu all. II köide. 1997. Lk. 75
- ↑ Rein Marandi. Must-valge lipu all. II köide. 1997. Lk. 115
- ↑ Rein Marandi. Must-valge lipu all. II köide. 1997. Lk. 184
- ↑ Rein Marandi. Must-valge lipu all. II köide. 1997. Lk. 184–185
- ↑ Luksemburgi välisministeerium: Artur Sirk sooritas endamõrva! Välis-Eesti, 11. veebruar 1961, nr. 6, lk. 1.
- ↑ Rein Marandi. Must-valge lipu all. II. Stockholm, 1997, lk. 189
- ↑ Rein Marandi, Must-valge lipu all. II. Stockholm, 1997, lk. 191
- ↑ korp! Sakala liikmeks olnud Vabaduse Risti kavalere
- ↑ Postimees. 6. XII.1933
Kirjandus [muuda]
- Evy Laamann Kalbus. Eesti vabadussõjaluse hävitamine : Artur Sirgu lugu. 2010. ISBN 9789949212248
- Hamilkar Mengel, Heinold Okas. Eesti Vabariigi huku algus: vabadussõjalaste hävitamine. Artur Sirgu lugu. 2010. ISBN 9789949210206
- Andres Kasekamp. The radical right in interwar Estonia. Houndmills [etc.] : Macmillan Press, 2000. ISBN 0-312-22598-9
- Rein Marandi. Must-valge lipu all : Vabadussõjalaste liikumine Eestis 1929-1937. 1. [osa], Legaalne periood (1929-1934). Uppsala, 1991. ISBN 91-22-01393-8
- Rein Marandi. Must-valge lipu all : vabadussõjalaste liikumine Eestis 1929-1937. II, Illegaalne vabadussõjalus (1934-1937). Uppsala, 1997. ISBN 91-22-01763-1
- A. Pachel. Mälestus A. Sirgust ja tema seiklustest kaitseliidus. Vaba Maa, 13. märts 1934, nr. 60, lk. 1.
- Artur Sirk ei saa talu müüa. Vaba Maa, 9. aprill 1937, nr. 79, lk. 5.
- A. Sirk - mahavaikitud eesti rahva märter. Isamaa Ajaloovihik 2011. ISBN-13 9789949216208
