Paul Kogerman
Paul Nikolai Kogerman (5. detsember 1891 Tallinn – 27. juuli 1951 Tallinn) oli eesti keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja.
Kogerman sündis meremehe peres.
Sisukord |
[redigeeri] Haridustee
- 1901–1904 Tallinna 1. algkool
- 1904–1908 Tallinna linnakool
- 1913 lõpetas Tallinna Aleksandri gümnaasiumi eksternina.
- 1913–1918 õppis Tartu Ülikoolis, samaaegselt töötas õpetajana Jakob Westholmi eragümnaasiumis ja Tallinna Rahvaülikoolis. Lõpetas 1918. aastal Tartu Ülikooli keemia eriala.
- 1919–1921 õppis Eesti Vabariigi stipendiaadina Londoni ülikoolis Imperial College of Science Technology, kus omandas keemiatehnoloogi kutse.
- 1922 kaitses Londoni Ülikoolis magistriväitekirja.
- 1934 kaitses Zürichi Tehnikaülikoolis doktoriväitekirja.
[redigeeri] Teenistuskäik
Aastail 1909–1913 töötas õpetajana Harju-Jaanis ja koduõpetajana Tallinnas.
Aastail 1918–1919 oli Tallinna Tehnikumi loodusteaduste õppejõud, 1936–1941 Tallinna Tehnikaülikooli orgaanilise keemia professor ja 1936–1939 rektor (1938–1939 Riiginõukogu liige ameti poolest).
1921–1936 Tartu Ülikooli orgaanilise keemia dotsent, professor. Asutas koos M. Wittlichiga 1925 TÜ keemiainstituudi juurde õlikivide uurimise labori ja oli selle juhataja.
1927–1928 töötas Harvardi Ülikoolis, 1933. aastal Zürichi Tehnikaülikoolis.
Loodusvarade Instituudi esimees.
Ta on olnud 1939–1940 Eesti Vabariigi haridusminister Jüri Uluotsa valitsuses.
1941. aastal küüditati ta koos perega vangilaagrisse (Sverdlovski oblastisse). Ta vabastati ennetähtaegselt 1945. aastal ning 1946 määrati Eesti NSV Teaduste Akadeemia tegevliikmeks.
1947–1950 oli TA Keemia Instituudi direktor.
[redigeeri] Ühiskondlik tegevus
- 1923–1928 Akadeemilise Keemia Seltsi asutajaliige ja esimees.
- 1923–1936 Eesti Loodusuurijate Seltsi aseesimees (alates 1924) ja esimees (alates 1929).
- 1929–1936 Rahvasteliidu Vaimse Koostöö Komisjoni Eesti Rahvusliku Komitee sekretär ja abiesimees.
- 1937 Loodusvarade Instituudi rajajaid, nõukogu esimees ja põlevkivisektsiooni juhataja.
- 1937–1940 Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liidu esimees.
- 1937–1941 Kopli Hariduse Seltsi Valgus asutaja ja liige.
- 1938 Eesti Teaduste Akadeemia liige, loodusteaduste sektsiooni esimees.
- 1938–1940 Eesti Kultuurkapitali nõukogu liige ja esimees (alates 1939).
- 1938–1940 Kaitseliidu vanematekogu liige.
- 1939–1940 Ajalehe The Baltic Times peatoimetaja.
- Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1946).
- 1945–1951 Eesti Keemiaseltsi liige ja esimees.
- 1947–1950 ENSV Ühingu Teadus asutajaid ja liige.
- 1947–1951 ENSV Teaduste Akadeemia Tööstusprobleemide Instituudi teadusliku nõukogu liige.
[redigeeri] Tunnustused
- 1927 Prantsuse Auleegioni orden rahvusvaheliste teadussidemete edendamise eest
- 1930 Akadeemilise Kohtu liige
- 1935 Officier d'Academia tiitel
- 1938 Valgetähe II klassi teenetemärk
- 1938 Haridusministeeriumi hõbeauraha teadusliku loomingu eest
- 1940 Käina valla aukodanik
- 1983–1991 anti välja Paul Kogermani nimelist mälestusmedalit saavutuste eest orgaanilise ja põlevkivikeemia ning pedagoogilise tegevuse alal
[redigeeri] Isiklikku
- Tütar – Ela Lepp (Ela Lepp-Kogerman), anatoom, 1966–1969 TRÜ anatoomia ja histoloogia kateedri juhataja;
- Poeg – Avo Kogerman, keemik, TA Keemia Instituudi teadur.[1]
[redigeeri] Viited
[redigeeri] Kirjandus
- Tehnikaülikooli avamine Tallinnas riikliku tähtsusega. Uus Eesti, 2. juuli 1936, nr. 175, lk. 1.
[redigeeri] Välislingid
- Biograafia
- Paul Kogerman Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
| Eelnev: Aleksander Jaakson |
Eesti haridusminister 12. oktoober 1939 – 21. juuni 1940 |
Järgnev: Arnold Susi |