Streik
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib tööseisakust; filmi kohta vaata artiklit Streik (film). |
| Vajab toimetamist. |
Streik on töövõtjate massiline tööseisak, mille põhjuseks on rahulolematus tööandja pakutava palgaga või töötingimustega. Tavaliselt eelnevad streigile läbirääkimised tööandjate ja töövõtjate (või nende esindajate ametiühinguliidrite) vahel. Streik on töövõtjate äärmuslik abinõu oma nõudmiste saavutamiseks ning leiab aset tavaliselt siis kui võimalused läbirääkimiste teel lahendusi leida on ammendunud. Streigiga kaasnevad suured majanduslikud kahjud, mistõttu üritavad tööandjad tavaliselt jõuda töövõtjatega kokkuleppele läbirääkimiste teel.
Streigid omandasid suure tähtsuse industriaalrevolutsiooni perioodil, mil paisus masstööjõud vabrikutes ja kaevandustes. Tollal muudeti streigid kiiresti ebaseaduslikeks väga paljudes riikides, kuna enamasti omasid tööstuste omanikud suuremat poliitilist jõudu. Enamikus lääneriikides hakati aga streike seadustama osaliselt juba 19. sajandi lõpust alates.
Sisukord |
[redigeeri] Streigid Eestis
NSV Liidus olid streigid keelatud kui kontrrevolutsioon.
Taasiseseisvunud Eesti kõige suurem, õpetajate 1-päevane streik toimus 4. detsembril 2003. aastal Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni eestvedamisel.
Eesti pikim streik leidis aset 2004. aasta septembris, mil Eesti Vedurimeeste Ametiühing korraldas 6-päevase tööseisaku saavutamaks 15% palgatõusu. Streik lõppes vedurimeestele 10% palgatõusuga.
[redigeeri] Streigipiirangud Eestis
Riigis kehtiva seadusandluse kohaselt ei või streikida ametnikud ja abiteenistujad, sõltumata sellest, kas nad teostavad avalikku võimu või mitte. Eraldi on keelatud streikida ametnikel, kellele on juba praegu streikimine keelatud eriseadusega. Nendeks on näiteks politseinikud ja päästetöötajad.
Eesti Vabariigi õiguskantsler on toonitanud, et riigisektoris ja kohalikus omavalitsuses töötavate inimeste absoluutne streigikeeld on vastuolus riigi põhiseaduse ja rahvusvaheliste lepingutega millega riik on ühinenud (nagu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioon ja Euroopa Sotsiaalharta), kuid sellest hoolimata on Riigikogu senini keeldunud siseriiklikus seadusandluses seaduseparanduste sisseviimisest täitmaks rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustusi. Sellisel kujul rikub riik jätkuvalt oma kodanike põhiseadusega kehtestatud ja rahvusvaheliste normide kohaseid õigusi.
[redigeeri] Streigi liigid
- Üldstreik: Kõikide töövõtjate streik mingis riigis
- Täisstreik või totaalstreik: Streik mingi konkreetse majandusharu kõikides ettevõtetes;
- Osaline streik: Streik toimub vaid mõnede töövõtjate gruppides või ettevõtte osakondades;
- Raskuspunktistreik: Streigitakse ettevõttele olulises töölõigus
- Kaitsestreik: Streigitakse töö- või sotsiaaltingimuste halvendamise vastu;
- Hoiatusstreik: Streik kestab vaid pool kuni kaks tundi;
- Protestistreik: Piiratud streik mingi konkreetse sündmuse vastu;
- Bummelstreik: Streik, kus töödatakse palju aeglasemalt kui tavaliselt;
- Solidaarsusstreik: Töövõtjad teistest majandusharudest või ettevõtetest streigivad teiste töövõtjate toetuseks;
- Must streik (ka iseseisev streik): Streik toimub ilma ametiühingu organiseerimata;
- Poliitiline streik: Streigitakse mingi poliitilise eesmärgi pärast. Poliitiline streik on enamasti Euroopas lubatud, kuid näiteks Saksamaal keelatud;
- Istumisstreik: Streikijad jäävad töökohtadele kuid ei tee midagi. Istumisstreiki võib ka mingis üldises ruumis või õues kollektiivse istumisena teha;
- Näljastreik: kasutatakse ka väljaspool tööandja-töövõtja vahelisi suhteid ja väljendub nälgimises;
- Üliõpilas- või õpilasstreik: Õpilased või üliõpilased streigivad õppeasutuse või õppetingimuste vastu;
- Organiseeritud streik: ametiühingu poolt organiseeritud streik.
