Oswald Spengler

Allikas: Vikipeedia
Oswald Spengler
Sünniaeg 29. mai 1880
Blankenburg (Saksa keisririik)
Surmaaeg 8. mai 1936 (55-aastaselt)
München (Kolmas Riik)
Amet filosoof, kirjanik
Autogramm

Oswald Spengler (29. mai 1880 Blankenburg (Harz)8. mai 1936 München) oli saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof.

Peateoses "Der Untergang des Abendlandes" ("Õhtumaa allakäik") (I köide 1918, II köide 1922, eesti keeles I–II 2012 Mati Sirkeli ja Katre Ligi tõlkes) käsitleb ta maailma kultuuride üksteisest sõltumatut arengut, mis teeb iga kultuuri puhul läbi samad staadiumid (aeg on saatus ja ruum on juhus). Talupoeg on kultuuri vältimatu eeltingimus, kuid mitte kultuuri looja ega kandja. Kultuuri arengu indikaatoriks on linnade tähtsuse järkjärguline kasv (kultuur sünnib ja sureb koos linnaga, mis muutub lõpus, hiigellinnana, kultuuri kasvajaks). Kultuur on Oswald Spengleri jaoks elusorganism. Ta suhtub Õhtumaa kultuuri tulevikku fatalistlikult, rõhutades, et see on jõudnud oma arengu viimasesse staadiumi – tsivilisatsiooni – umbes aastaks 1900. Õhtumaa tsivilisatsiooni tippajaks luges Spengler 18. sajandit.

Spengler kuulus ka konservatiivse revolutsiooni peamiste apologeetide hulka, mõjutades avalikku arvamust oma kirjanduslikult kõrgetasemelise ajaloolis-poliitilise publitsistikaga. 1933. aastal ründasid natsionaalsotsialistliku Saksamaa uued võimud teravalt Spengleri seisukohavõtte, milles ta kritiseeris riigis toimuvat, mispeale Spengler oli sunnitud tõmbuma avalikust elust kõrvale. Ta alustas materjali kogumist uue suurteose jaoks, mida ta valmis ei saanud. Spenglerist järgi jäänud märkmete põhjal on hiljem mõistetud, et ta kavandas "Õhtumaa allakäigus" esitatud ideede laiaulatuslikku revideerimist.

Oswald Spengler on külastanud Eestit, pidades saksakeelse ettekande Mustpeade Majas.

Kultuuri elutsükkel "Õhtumaa allakäigus"[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Õhtumaa allakäik

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Der metaphysische Grundgedanke der heraklitischen Philosophie (1904)
  • Der Untergang des Abendlandes. Umrisse einer Morphologie der Weltgeschichte (Band 1, Wien 1918, Band 2, München 1922).
  • Preußentum und Sozialismus (1919)
  • Neubau des Deutschen Reiches (1924)
  • Politische Pflichten der deutschen Jugend (1924)
  • Der Staat. Das Problem der Stände, Staat und Geschichte, Philosophie der Politik (1924)
  • Der Mensch und die Technik. Beitrag zu einer Philosophie des Lebens (München 1931)
  • Politische Schriften (1932)
  • Jahre der Entscheidung (1933)
  • Gedanken (1941). Hrsg. von Hildegard Kornhardt
  • Frühzeit der Weltgeschichte. Fragmente aus dem Nachlaß. Unter Mitwirkung von Manfred Schröter hrsg. von Anton Mirko Koktanek. München: Beck, 1966, XX, 520 S.

Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

  • O. Spengleri "Õhtumaa allakäik" (Spengleri teose refereeriv lühikokkuvõte). Referaadi koostanud L. Vahter, redigeerinud Leo Anvelt. Sari Elav Teadus, nr 103, Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1940, 102 lk; uustrükk: ajakirja Kultuur ja Elu raamatukogu, 1989. aasta numbrite 3, 4, 5 ja 6 lisapoognad; sisaldab ka Rein Ruutsoo eessõna "Spengleri müüdist ja selle vastuvõtust Eestis", Mati Undi "Lõpetuseks" ja lisana Juri Lotmani artikli "Kultuur ja intelligentsus"
  • "Õhtumaa allakäik. Maailma-ajaloo morfoloogia piirjooned" (Der Untergang des Abendlandes. Umrisse einer Morphologie der Weltgeschichte). I köide "Kuju ja tegelikkus". Saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel ja Katre Ligi, toimetanud Katre Ligi. Sari Avatud Eesti Raamat, Ilmamaa, Tartu 2012, 648 lk; ISBN 9789985774328
  • "Õhtumaa allakäik. Maailma-ajaloo morfoloogia piirjooned". II köide "Maailma-ajaloolised perspektiivid". Saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel ja Katre Ligi, toimetanud Katre Ligi. Järelsõna lk 727–763 ""Õhtumaa allakäigu" tulemisest Eestisse. Tagasivaateid": Ülo Matjus. Sari Avatud Eesti Raamat, Ilmamaa, Tartu 2012, 832 lk; ISBN 9789985774335

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]