Wolf Biermann
Karl Wolf Biermann (sündinud 15. novembril 1936 Hamburgis) on saksa laulja, laulukirjutaja ja luuletaja.
Wolf Biermann on pärit Hamburgi töölisperekonnast. Tema juudi rahvusest isa Dagobert Biermann mõrvati 1943. aastal Oświęcimi koonduslaagris.[1]
1953. aastal asus Wolf Biermann maailmavaatelistel põhjustel elama Saksa DV-sse.[2] 1955–1957 õppis ta Berliini Humboldti Ülikoolis poliitökonoomiat. 1957–1959 töötas Biermann teatris Berliner Ensemble lavastaja Helene Weigeli assistendina.[3] 1959–1963 õppis Wolf Biermann Berliini Humboldti Ülikoolis filosoofiat ja matemaatikat. Hoolimata edukalt kaitstud lõputööst jäi tal diplom aga saamata.
1960. aastate algul hakkas ta helilooja Hanns Eisleri mõjutusel luuletusi ja laule kirjutama. 1961. aastal asutas Wolf Biermann koos Brigitte Soubeyraniga stuudioteatri Berliini Töölisteater (Berliner Arbeiter-Theater), mis aga võimude survel 1963. aastal suleti.
Berliini müüri ehitamise järel pettus Wolf Biermann üha enam Saksa DV poliitilises režiimis ja temast kujunes vähehaaval režiimikriitik. 1963. aastal keelduti Biermanni pärast kaks aastat kestnud kandidaadiaega vastu võtmast Saksamaa Sotsialistlikku Ühtsusparteisse.[4]
Lääne-Saksamaal käis Biermann esimest korda külalisesinemistel 1964. aastal. 1965. aastal ilmusid Lääne-Saksamaal ta esimene luulekogu "Die Drahtharfe" ("Traatharf") ja tema esimene kauamängiv heliplaat "Wolf Biermann (Ost) zu Gast bei Wolfgang Neuss (West)". Seepeale kehtestasid Saksa DV võimud Biermannile totaalse esinemis- ja avaldamiskeelu.[5]
12. septembril 1976 toimus Prenzlaus üheteistaastase esinemiskeelu järel esimene Wolf Biermanni kontsert.[6]
1976. aastal sai Wolf Biermann loa kontsertreisiks Lääne-Saksamaal. 13. novembril 1976 esines ta Kölni Spordihallis kontserdiga, mis kanti üle ka raadios.[7] Mõned Biermanni väljaütlemised aga vihastasid Saksa DV võimusesindajad välja. 16. novembril 1976 võttis Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee Poliitbüroo Wolf Biermannilt ära Saksa DV kodakondsuse ja tal keelati riiki tagasi tulla.[8] 17. novembril 1976 kirjutas 12 Saksa DV juhtivat intellektuaali alla petitsioonile Wolf Biermannilt Saksa DV kodakondsuse äravõtmise vastu.[9]
Wolf Biermann oli sunnitud Lääne-Saksamaale jääma. 1977. aastal toimus esimene Biermanni turnee Lääne-Euroopa riikides. Ta kritseeris oma lauludes Saksa DV-d, kuid väljendas jätkuvat sotsialistlikku meelsust.
1982. aasta aprillis sai Biermann ühekordse sissesõiduloa Saksa DV-sse, et külastada oma surmahaiget sõpra Robert Havemanni.[10]
Saksa DV-s sai Wolf Biermanni uuesti esineda alles 1989. aasta detsembris, mil Leipzigis toimus ta kontsert.[11]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://kurier.at/stars/wolf-biermann-diese-gute-ruhe-in-der-liebe/2.341.073
- ↑ http://www.jugendopposition.de/index.php?id=2806
- ↑ https://www.bundesarchiv.de/oeffentlichkeitsarbeit/bilder_dokumente/02783/index.html.de
- ↑ http://www.hdg.de/lemo/biografie/wolf-biermann.html
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. aprill 2015. Vaadatud 11. aprillil 2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.jugendopposition.de/index.php?id=178
- ↑ https://www.boell.de/de/demokratie/zeitgeschichte-wolf-biermann-die-ausbuergerung-und-ihre-folgen-13410.html
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. august 2016. Vaadatud 1. juulil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.jugendopposition.de/index.php?id=442
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. september 2016. Vaadatud 1. juulil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.whoswho.de/bio/wolf-biermann.html