Folkloristika

Allikas: Vikipeedia

Folkloristika ehk rahvaluuleteadus on teadus folkloorist ehk rahvaluulest. Folkloristika tegeleb folkloori kogumise, talletamise, süstematiseerimise, analüüsimise ja publitseerimisega.

Folkloristikaga tegelev teadlane on folklorist.

Folkloristika ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvaluuleteaduse kujunemine algas valgustusajastul, 18. sajandi teisel poolel. Valgustusega kaasnesid drastilised muudatused ühiskonnas: kiri sai valdavaks, taandus seisuslikkus, esile tõusis haritlaskond, algas industrialiseerumine, tõusis poliitiline huvi rahva vastu, toimus sotsiaalne eneseteadvuse tõus. Valgustusajastut iseloomustab huvi erinevate eluvaldkondade vastu ja ühiskonna uurimine (etnograafia, geograafia, demograafia). Mõiste "rahvas" tähendas metsikut, primitiivset, kirjaoskamatut. Romantismis eristati ülemkihti, kirjaoskusega linnaelanikkonda, kellel oli kultuur, ja alamkihti, kirjaoskamatuid talupoegi, kellel kultuuri ei arvatud olevat.

Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti rahvaluuleuurimist on mõjutanud ühelt poolt eesti kultuuri ja teaduse üldine arengujoon (19. sajandi kultuurimurrang jne), teiselt poolt rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome jm).

Valgustus- ja romantismiajastul hakati Euroopas huvi tundma väikeste eksootiliste rahvaste vastu. Eestis avaldus see baltisakslastest estofiilide tekkega, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri.

Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Esimesed eestikeelsed terminid olid tõlkelised ja kirjeldavad. Friedrich Reinhold Kreutzwald kasutas oma 1861. aasta rahvaluule kogumise üleskutses sõnu "vana vara". Esimest korda kasutas terminit "rahvaluule" Jaan Bergmann vana rahvalaulu tähenduses 1878. aastal. Jakob Hurt viis oma 1896. aasta kõnes lõpuks saksakeelsed terminid eestikeelsetega vastavusse. Hurt nimetas "rahvamälestusteks" (die Volksüberlieferungen) kõike, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud. "Rahvamälestuste" alaliikideks olid näiteks "vanad jutud" (die Märchen), "rahvalikud ajaloolised jutustused" (die Sagen), "vaimulikud rahvajutud" (die Legenden), "pruugid ja kombed" (die Sitten und die Gebräuche).

Folkloristika mõisteid[muuda | redigeeri lähteteksti]

- itk - Kalevala-mõõtlegendloomismüüdidmüütparömioloogiapärimusregilaulregivärsssaaga

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]