Arne Merilai

Allikas: Vikipeedia
Arne Merilai
Arne Merilai inauguratsiooniloeng TÜ aulas 6. septembril 2011 teemal "Luulekeele olemus" [1]
Sündinud 27. aprill 1961 (62-aastane)
Rahvus eestlane
Amet kirjandusteadlane, kirjanik

Arne Merilai (sündinud 27. aprillil 1961 Kohtla-Järvel) on eesti kirjandusteadlane ja kirjanik, Tartu Ülikooli rahvusteaduste professor.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1979. aastal Kehra Keskkooli ja 1984. aastal Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti filoloogia erialal.[1] Ta töötas aasta Tartu 2. Keskkoolis õpetajana, seejärel õppis Tartu Riikliku Ülikooli aspirantuuris. 1990. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis filoloogiakandidaadi kraadi teemal "Eesti ballaad 1900–1940" (Karl Muru juhendamisel).

Merilai töötas Keele ja Kirjanduse Instituudis nooremteadurina, hiljem Tartu Ülikoolis vanemõpetaja, dotsendi ja vanemteadurina. 2001–2002. aastal oli ta J. William Fulbrighti stipendiaat keelefilosoofias California Ülikoolis Berkeleys. Aastail 2006–2010 oli ta Tartu Ülikooli kirjandusteooria dotsent. Alates 2011. aastast on ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna kultuuriteaduste ja kunstide instituudi eesti kirjanduse professor. Kirjandusteadusliku sarja "Studia litteraria Estonica" peatoimetaja. Eesti Kirjanike Liidu liige.

Arne Merilai on tegelnud mitme humanitaarteadusega. Ta enese kirjelduse järgi juhtis huvi kirjanduse olemuse vastu ta "rada üle filoloogia, fenomenoloogia ja analüütilise keelefilosoofia isiklikuvõitu pragmapoeetikani". Seda viimast määratles Merilai oma inauguratsiooniloengus järgnevalt: "Pragmapoeetika on kujundliku keelekasutuse filosoofia, mida ma pean kirjandusteaduse alusdistsipliiniks, mis on minu õpetuse tuum, mille ümber kõik muu kallerdub ja selekteerub."[2]

Ta kandideeris 2023. aasta Riigikogu valimistel Erakond Parempoolsed nimekirjas, kus kogus valimisringkonnas nr 10 (Tartu linn) 114 häält ning ei osutunud valituks.[3]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Arne Merilai on käsitlenud kirjandust, filosoofiat ja teatrit. Tema peamised uurimisteemad on olnud eesti luule, poeetika ja pragmapoeetika ning kirjandusfilosoofia. Silmapaistev on Merilai töö ballaadiuuringute vallas, sh eesti ballaadiantoloogiate koostaja ning toimetajana. Ta on avaldanud kaks luuletuskogu ("Merlini aare: Luulemärss 1994–1998", 1998; "Tolmutort", 2001), ühe romaani ("Türann Oidipus", 2009) ja kirjutanud ka novelle ning näidendeid. Eesti Rahvusülikool 100 pidustuste kulminatsioonis etendus Tartus Toomemäel A. Merilai stsenaariumi põhjal loodud valgusmäng (videomapping) "Tartu vaim" (videokunstnik Tencu (Andres Tenusaar ja Peata Film), helilooja Hardo Ran Varres, lavastaja Mart Koldits).

Kirjandusteadus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Merilai, A., (1991). "Eesti ballaad 1900–1940". Tartu: Tartu Ülikool
  • Merilai, A.; Kepp, Õ. (1994). "Luule. Eesti pagulaskirjandus 1944–1992". Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
  • Merilai, A., Epner, L. (toim) (1996). "Kirjandusteadus : mõte ja ulm, rakendus ja uurimus" [Pühendatud prof K. Murule]. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • Merilai, A., (toim) (2003). "Eesti ballaad: Antoloogia: XVII–XX sajand". Tallinn: Tänapäev
  • Merilai, A. (2003). "Pragmapoeetika: Kahe konteksti teooria". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus (Studia litteraria Estonica 6)
  • Merilai, A.; Anneli Saro, Epp Annus. (2003, 2007, 2011). "Poeetika. Gümnaasiumiõpik". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • Merilai, A., (toim) (2005). "Päevad on laused: Ene Mihkelson". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • Merilai, A., (toim) (2007). "Looming – olemise kehtestamine: Viivi Luik". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus (Studia litteraria Estonica 9)
  • Merilai, A., (toim) (2010). "Inimesepoeg valgel laeval: Uku Masing 100". Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool
  • Merilai, A., (2011). "Õnne tähendus: Kriitilisi emotsioone 1990–2010". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus (Studia litteraria Estonica 10)
  • Merilai, A., (2011). "Vokimeister: Kriitilisi konstruktsioone 1990–2011". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus (Studia litteraria Estonica 11)
  • Merilai, A., (toim) (2012). "Täiskui. Andres Ehin". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus (Studia litteraria Estonica 12)
  • Merilai, A., (toim) (2014). Thomas Salumets. "Mõju mõnu". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus (Studia litteraria Estonica 14)
  • Merilai, A., Maria-Kristiina Lotman (toim) (2015). Methis: Studia humaniora Estonica, 16. Poeetika erinumber. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • Merilai, A. (2022). "Tõstan titsi taade. Tõlgendavaid kehtestusi 2012–2022". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus (Studia litteraria Estonica 22)
  • Merilai, A. (2023). "Estonian Pragmapoetics, from Poetry and Fiction to Philosophy and Genetics". Newcastle upon Tyne: Cambridge Scholars Publishing [2]

Luulekogud[muuda | muuda lähteteksti]

Romaan[muuda | muuda lähteteksti]

Loenguid[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Tartu Riiklik Ülikool" nr 20, 29. juuni 1984. Lk 2
  2. "Luulekeele olemus", Arne Merilai inauguratsiooniloeng 6. septembril 2011 Tartu Ülikooli aulas (Sirp, 16.09.2011; vaadatud 24.09.2011)
  3. Valimisringkond nr 10 valimised.ee (andmed seisuga 07.03.2023 19:45)
  4. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
  5. "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 6.12.2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]