Bernard Kangro

Allikas: Vikipeedia
Bernard Kangro
Sünniaeg 18. september 1910
Sünnikoht Oe küla, Võrumaa, Eesti
Surmaaeg 25. märts 1994
Surmakoht Rootsi
Rahvus eestlane
Amet luuletaja, kirjanik, ajakirjanik

Bernard Kangro (ka Bernhard) (18. september 1910 Oe küla, Võrumaa25. märts 1994 Lund, Rootsi) oli eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Bernard Kangro sündis Oe külas Vana-Antsla vallas Võrumaal taluomaniku Andres Kangro ja Minna (Kangro) perekonnas.

Ta õppis Kiltre algkoolis (19191922), Antsla kõrgemas algkoolis (1922–1924) ja Valga gümnaasiumis (1924–1929). Lõpetas Tartu Ülikooli (1929–1938) eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga cum laude.

Aastatel 19431944 töötas ta Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes ta Soome kaudu Rootsi.

Aastatel 19501994 töötas ta ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945) ja "Stockholms-Tidningen" (1946).

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu.

Tähelepanu väärivad ka Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ning "Arbujate kaasaeg" (1983).

Pseudonüümid[muuda | muuda lähteteksti]

Bernard Kangro kasutas pseudonüüme Antsla Pännu, Herbert Viipilt, Joonas Taavet, Josef Tsaxtinis, Kroonik, O. J., Oskar Jooniste, Taavet Valler.

Pere[muuda | muuda lähteteksti]

Tema ja Maria Kangro tütar oli Eva Merike Kangro-Pennar ja poeg on Andrus Kangro

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Luulekogud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Sonetid" (1935)
  • "Vanad majad" (1937)
  • "Reheahi" (1939)
  • "Põlenud puu" (1945)
  • "Pühapäev" (1946)
  • "Seitsmes öö" (1947)
  • "Tulease" (1949)
  • "Veebruar" (1951)
  • "Eikellegi maa" (1952)
  • "Suvihari" (1955)
  • "September" (1964)
  • "Varjumaa" (1966)
  • "Allikad silla juures" (1972)
  • "Hingetuisk. Jääminek" (1988)

Valikkogud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Ajatu mälestus" (1960)
  • "Minu nägu" (1970)
  • "Kogutud luuletused" (1991)
  • "Kojukutsuv hääl" (2000)

Romaanid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Igatsetud maa" (1949)
  • "Kuma taevarannal" (1950)
  • "Peipsi" (1954)
  • "Taeva võtmed" (1956)
  • "Sinine värav" (1957)
  • "Jäälätted" (1958)
  • "Emajõgi" (1961)
  • "Tartu" (1962)
  • "Kivisild" (1963)
  • "Must raamat" (1965)
  • "Keeristuli" (1969)
  • "Joonatan, kadunud veli" (1971)
  • "Öö astmes x" (1973)
  • "Puu saarel on alles" (1973)
  • "Kuus päeva" (1980)
  • "Seitsmes päev" (1984)

Esseistika ja mälestused[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Arbujad" (1981)
  • "Kipitai" (1992)
  • "Härjanädalate aegu" (1994)
  • "Üks sündmusteta suvi" (1998)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]