Evald Saag

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Evald Saag
Sündinud 24. november 1912
Krabi vald, Rõuge kihelkond, Võrumaa
Surnud 20. oktoober 2004
Tallinn

Evald Saag (24. november 1912 Krabi vald, Rõuge kihelkond, Võrumaa20. oktoober 2004 Tallinn) oli eesti teoloog ja vaimulik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Evald Saag sündis Ede-Liguri talus Rõuge kihelkonnas Võrumaal. Ta õppis Krabi algkoolis ning astus pärast Võru Haridusseltsi gümnaasiumi lõpetamist Tondi sõjakooli. Pärast selle lõpetamist jätkas ta 1935. aastal õpinguid Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas, mille ta lõpetas 1940. aastal magister theologiae kraadiga Vana Testamendi ja semi filoloogia alal. Valminud doktoritöö hävis 1944. aastal Tallinna pommitamisel tules.

14. detsembril 1941 ordineeris piiskop Johan Kõpp Evald Saagi Tallinna toomkirikus vikaarõpetajaks.

Ta nimetati 1956. aastal Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetajana EELK Lauluraamatukomisjoni koosseisu.

Evald Saag oli üks Usuteaduse Instituudi asutajaid, kus ta töötas dekaanina ning Vana Testamendi õppetooli juhatajana. 1980. aastal sai ta Usuteaduse Instituudi audoktoriks. 1996. aastal andis EELK konsistoorium talle praosti aunimetuse, 1998. aastal sai ta esimese Rapla kihelkonna auhinna – Maarja Magdaleena pronksskulptuuri. 2001. aasta veebruaris autasustas president Lennart Meri teda Valgetähe III järgu teenetemärgiga. Iisraelis kasvab temale pühendatud puu.

Evald Saag on maetud Rapla kalmistule.

Evald Saagi teenitud kogudused[muuda | muuda lähteteksti]

Lühemat aega on ta teeninud järgmisi kogudusi[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 19531962 oli ta Ida-Harju praosti kohusetäitja.

Keelealased vaated[muuda | muuda lähteteksti]

Saag soovitas kasutada võõrsõnade asemel omasõnu või siis võimalikult algkeele lähedasi sõnu. Näiteks soovitas ta kasutada sõna "jünger" asemel sõna "õpilane" ning nimede "Egiptus" ja "Babülon" asemel nimekujusid "Kopti" ja "Paabel". Nime "Sumer" asemel soovitas ta nimekuju "Sinear" ning sõna "tsikuraat" asemel sõna "zikkur".

Samuti soovitas ta eesti keeles kasutada lühivorme, näiteks sõna "šariaat" asemel sõna šaria, mis on ühtlasi ka algselähedane.[viide?]

Teoloogilised vaated[muuda | muuda lähteteksti]

Jeesuse kohta kasutatava lunastaja (luna-tasu) asemel pidas õigemaks eelistada "päästjat".

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli Jaan Saag ja ema Anna Saag (sündinud Perakond). 4. juulil 1942 abiellus ta Uku Masingu õe Agnes Masinguga. Pärast abikaasa surma (1981. aastal) abiellus ta 1983. aastal Emilie Karjusega.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kersti Uibo tegi temast 1994. aastal filmi "Evaldimaa".

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Madude osa soome-ugri usundeis (magistritöö Tartu Ülikoolis, Tartu, 1938)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]