Süüria keel
Ilme
| See artikkel räägib kaasaegsest keelest. Süüria keeleks nimetatakse ka vanasüüria keelt. Süürias peamiselt kasutatava araabia keele kohta vaata Süüria araabia keel. |
| Süüria keel (uusaramea keel, uussüüria keel) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Iraak, Iraan, Liibanon, Süüria |
| Piirkonnad | Lääne-Aasia, Lähis-Ida |
| Keelesugulus |
afroaasia keeled semi keeled kesksemi keeled loodesemi keeled aramea keel süüria keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel |
|
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | ISO 639 |
|
Süüria keele levik Lähis-Idas 1. sajandil eKr (helelilla), 11. sajandil ja 2010. aastal (tumelilla) | |
Süüria keel (ܣܘܪܝܐܝܐ Sūryāyā; ka uusaramea keel, uussüüria keel) on semi keelte hulka kuuluv keel. Süüria keelt räägivad peamiselt assüürlased ja keel kasutab süüria kirja (täpsemalt idasüüria kirja).[1]
Süüria keel on makrokeel, mis jaguneb kaheks:[1]
- Assüüria uusaramea keel (ܐܵܬܘܼܪܵܝܵܐ ātūrâyā ~ ܣܘܼܪܹܝܬ sūrét; aissori keel, harva ka assüüria keel) - süüria keele läänepoolne kuju; kõnelejaid on umbes 210 000; räägitakse Armeenias, Aserbaidžaanis, Põhja-Iraagis, Iraanis, Süürias, Türgis.
- Kaldea uusaramea keel (ܟܲܠܕܵܝܵܐ kaldâyā; kaldea keel) - süüria keele idapoolne kuju; kõnelejaid umbes 206 000; räägitakse Iraagis Mosuli, Bagdadi, Basra piirkondades ja Kurdistani kaguosas.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 "Af: afroaasia keelkon: AfS4: aramea keeled". Eesti Keele Instituut. 13. juuni 2025. Vaadatud 21. novembril 2025.