Enn Lillemets
Enn Lillemets (sündinud 1. mail 1958) on eesti luuletaja, näitleja, lavastaja ja kultuuriloolane.
Ta lõpetas 1976 Tartu 8. Keskkooli Vello Saage kirjandusklassis, 1983 eesti filoloogia erialal Tartu Riikliku Ülikooli ning 1989 Jaan Toominga ja Ülo Vilimaa käe all Eesti Teatriliidu Vanemuise draamastuudio ning on täiendanud end 1991 Kopenhaageni Ülikoolis förja (fääri) kultuuri erialal.
Lillemets on töötanud aastatel 1980–1982 ja 1988–1992 Eesti Kirjandusmuuseumis ja 1989–2000 näitlejana Tartu Lasteteatris (ka lavastanud), hiljem tegutsenud vabakutselisena.
Ta on avaldanud luulekogusid ("Olemise valge koer ehk Ingli kolju", 1994; "Joon haljast valgust nagu vett", 2016) ja kultuuriartikleid ning koostanud kunstinäitusi ja raamatuid (Peet Vallak "Hinge taud. Novelle", 1983; "Betti Alver. Usutlused. Kirjad. Päevikukatked. Mälestused", 2007, koos Kristi Metstega), raadio-[viide?] ja telesaateid[viide?]. 2020. aastal valmis tema lavastatud dokumentaalfilm "Betti Alver. Ilmauks on irvakil" (Stuudio Navona).[viide?]
Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]
- Kunstiühingu Pallas liige (1988, juhatuse esimees alates 1996)
- Eesti Teatriliidu ja Eesti Näitlejate Liidu liige (1993)
- Karl Ristikivi Seltsi liige (2001)
- Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu liige (2002)
- Jaan Tõnissoni Seltsi liige (2013)
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Lavastusi[muuda | muuda lähteteksti]
- Betti Alveri ja Enn Lillemetsa "Pähklikoor" (1986)
- Peet Vallaku ja Enn Lillemetsa "Inimesel ei ole saladusi!" (1995)
- Enn Lillemetsa "Fii-foo-fum!", förja rahva lugudest (1996)
- Betti Alveri ja Enn Lillemetsa "Betti Alver kolmele häälele" (2002)
Teatrirolle[muuda | muuda lähteteksti]
- Vanamees (W. B. Yeats / A. Maasik "Laulik Hanrahan", 1989)
- Pime (C. Orff "Carmina Burana", 1991, Vanemuine)
- Kuningas (A. de Saint-Exupéry / P. Volkonski / M. Tommingas "Väike prints", 1991, Vanemuine)
- Jacob Smith (Sniggers) (Dunsany "Öö kõrtsis", 1991)
- Teine Hollond (J. Buchan / A. Türnpu "Ruum", 1993)
- Nagg (S. Beckett "Lõppmäng", 1994)
- Daniel O’Rourke jt (A. Maasik "Iiri muinasjutud", 1995)
- Nukitsamees (O. Luts / R. Saarnik "Nukitsamees", 1995)
- Bokser (C. Dickens / J. Püttsepp "Kilk koldel", 1996)
- Prints (O. Wilde / R. Saarnik "Õnnelik prints", 1997)
- Null (J. Viiding / T. Rätsep "Olevused", 1998)
- Isa, Kuningas ja Prints (Jankowiak "Jesperi õnn", 1999)
- Silvius (F. Petrarca / M. Murdvee "Hinge killud", Antiigiteater, 2005)
- Johannes (T. Sinissaar "Pärija", 2008, Loomine)
- Püha Arseni (Maciejewicz) Rostovist ja Jaroslavist (L. Ots "Keisrinna hull ehk Mees, kes rääkis tõtt", 2010, Loomine)
- organist Heinmann (E. Vilde "Tabamata ime", 2011, Vanemuine)
- Kuke Pärtel (H. Visnapuu / L. Ots "Keisri usk", 2020, Luunja vald)
Filmirollid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Inimene, keda polnud", 1989, Tallinnfilm.
- "November", 2017, Homeless Bob Production.
- "Pank", 2018, Itamambuca OÜ
- "Tõde ja õigus", 2019, Allfilm OÜ
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- E. Lillemets jt. Imede saar. Ühe stuudio lugu. Intervjueerinud K. Paulus. – Teater. Muusika. Kino 2005, 12
- E. Lillemets. Muutumatu mees muutuvas kultuuris. Intervjueerinud R. Hanson. – Tartu Postimees, 17. aprill 2008