Arne Hiob

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Arne Hiob (2019). Foto: Margit Arndt-Kalju
Arne Hiob (2019). Foto: Margit Arndt-Kalju

Arne Hiob (sündinud 12. veebruaril 1961) on eesti vaimulik ja teoloog.

Kirjutanud ja koostanud raamatuid.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hiob lõpetas 1979. aastal Türi Keskkooli ja õppis 1980–1981 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis.

Aastail 1979–1980 ja 1981–1984 töötas ta Paide Lastemuusikakooli sekretär-majandusjuhatajana ja asendusõpetajana, 1984–1988 oli vabakutseline muusik ning 1988–1990 Türi koguduse orelimängija.

Aastatel 1986–1993 studeeris ta teoloogiat EELK Usuteaduse Instituudis ja kaitses seal 1994 teoloogiamagistri väitekirja ("Luterluse neli nurgakivi"), mille koostas professor Elmar Salumaa juhendamisel. Aastatel 1996–2000 õppis ta doktorantuuris Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, kus kaitses detsembris 2000 teoloogiadoktori väitekirja ("Uku Masingu religioonifilosoofia põhijooned"), mille koostas professor dr. Alar Laatsi juhendamisel. Doktorantuuri ajal täiendas end 1996–1997 Marburgi ülikoolis Saksamaal.

Ordineeriti Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) aseõpetajaks 28. veebruaril 1990, õpetaja õigused sai 9. märtsil 1993. Teenis kolm aastat Koeru kogudust. Aastast 1993 teenib ta abiõpetajana (preestrina) Tallinna Jaani kogudust.

1994. aastast on ta EELK Usuteaduse Instituudi süstemaatilise teoloogia õppejõud, alates 16. maist 2016. aastast professor. Pidanud külalisõppejõuna loenguid Tartu Ülikoolis 1998–2000, Tallinna Ülikoolis 2000–2006, Eesti Kunstiakadeemias 2004–2007 ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 2017–2019.

EELK kirikukogu liige 1993–2009. EELK vaimuliku ülemkohtu eesistuja 1997–2001. EELK põhikirjakomisjoni liige 1998–2004. EELK konsistooriumi haridusassessor ja piiskopliku nõukogu liige 2001–2004. EELK õpetuskomisjoni liige 2006–2015.

Aastail 2010–2019 on ta korraldanud giidina kümneid reise Iisraeli, Rooma, Pátmosele, Kreekasse, Athose mungavabariiki, Itaaliasse, Maltale, Jordaaniasse ja Saksamaale, käsitledes paiku külastades eriti vaimulikke ja ajalooga seotud teemasid.

Esinenud raadios (nt Pereraadio saates "Suu soojaks") ja televisioonis (nt saates "Vabariigi kodanikud" nr 173, 259 ja 307, "Suud puhtaks" nr 12 ja 24) ning (kaas)autorina sarja "Ajalik ja ajatu" saadetes "Uusaja kristlikud mõtlejad" (2007), "Püha Maa, juudid ja Jeesus" (2012) ning "Peetruse linn ja Maarja maa" (2014).

Autasud: EELK teeneteristi III järk 2007. EELK meediapreemia 2011, EELK tänukiri 2016. [1]Tallinna Jaani koguduse tänumärk 2010.[2]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjutatud raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Uku Masingu religioonifilosoofia põhijooned", Tartu Ülikooli Kirjastus 2000 (raamat saadav internetist)
  • "Uusaja kristlikud mõtlejad", Johannes Esto Ühing 2008
  • "Religioon minevikus ja tänapäeval. Kristlus ja maailmareligioonid fundamentaalteoloogilises vaates", Johannes Esto Ühing 2011
  • "Püha maa, juudid ja Jeesus", Johannes Esto Ühing 2012
  • "Luterliku dogmaatika alused", EELK Usuteaduse Instituut 2013
  • "Vene religioonifilosoofia lühiülevaade", EELK Usuteaduse Instituut 2014
  • "Rooma, apostlite pärand ja Maarjama", Johannes Esto Ühing 2014
  • "Piibel usu ja teaduse vahel. Universaalne kultuuriraamat tänapäeval", Allika 2015
  • "Patmos. Johannese ilmutusraamat ja meie tänapäeval", Johannes Esto Kirjastus 2016
  • "Jeesus usu ja teaduse vahel. Unikaalne juut uurijate peeglis", Allika 2017
  • "Martin Luther ja protestantlik reformatsioon. Kolm sissevaadet luterlusse üldiselt ja isiklikult", Johannes Esto Kirjastus 2017
  • "Edasiminekuks tuleb kell õigeks keerata. Kogutud kirjutised 1", Allika 2018
  • "Kirik on pühapaik, kus kohtame teispoolsust. Kogutud kirjutised 2", Allika 2018
  • "Paulus. Rahvaste apostel ja meie tänapäeval", Johannes Esto Kirjastus 2018

Koostatud ja toimetatud teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Paul Tillich, "Religioossed kõned", Johannes Esto Ühing 2009 (Tõlkinud Kalle Kasemaa, Vallo Ehasalu, Ursula Vent, Jaan Lahe ja Arne Hiob)
  • Harald Põld / Arne Hiob, "Luterlusest", Logos 2015
  • Fanny de Sivers, "Kogu mu elu on advendiaeg. Kogutud teosed I", Gallus 2018
  • Fanny de Sivers, "Inimeste ja loomade maailm. Kogutud teosed II", Gallus 2019

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Arne Hiob on laulatatud 7. augustil 1993 Türil. Tal on kolm täiskasvanud last.

Tema isa Jaan Hiob (1910–1998) lõpetas 1940 cum laude Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, kuid ei töötanud Nõukogude tingimustes juristina, vaid töödejuhatajana. Tema ema Herta Hiob (sünd. Roos, 1922–2006) oli Türi Keskkooli algklasside õpetaja. Tal on ka kaks vanemat õde.

Tema onu (isa vend) oli sõjaeelse EELK Kirikumuusika Sekretariaadi teaduslik sekretär, Artur Kapi õpilane helilooja, organist ja koorijuht Johannes Hiob.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Saatesari "Ajalik ja ajatu"[muuda | muuda lähteteksti]

"Ajalik ja ajatu" – leksikon ja üksikteemad[muuda | muuda lähteteksti]

Vestlused usundite teemal[muuda | muuda lähteteksti]

Muudes raadiosaadetes ja veebis[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

  1. EELK Konsistoorium. "Vaimulike leksikon".
  2. Katri Aaslav-Tepandi ja Tõnu Tepandi (2017). Kirik keset küla. 150 aastat Jaani kogudust. Tallinn: EELK Tallinna Jaani kogudus / Kirjastus SE&JS. Lk 142.