Jaan Lahe

Jaan Lahe mais 2010

Jaan Lahe (sündinud 31. mail 1971 Tallinnas) on eesti religiooniloolane, teoloog (piibliteadlane), vaimulik, tõlkija ja esseist.

Ta peamine uurimisvaldkond on antiikaja kultuuri- ja usundilugu, iseäranis usundid Rooma keisririigis (niinimetatud idamaised kultused, gnostitsism ja varane kristlus). Samuti on ta tegelenud antiikkultuuri populariseerimisega.

Haridus

Jaan Lahe lõpetas 1990. aastal Keilas Harjumaa kaugõppekeskkooli.

Seejärel õppis ta aastatel 1991–1999 EELK Usuteaduse Instituudis ja aastatel 1999–2000 Tartu Ülikooli usuteaduskonna bakalaureuseõppes, lõpetades selle bakalaureusekraadiga.

Aastatel 2001–2004 läbis Lahe magistriõppe Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. 2004. aastal kaitses ta teadusmagistrikraadi saksakeelse väitekirjaga "Die Berührungspunkte zwischen Gnosis und Judentum und ihre Widerspiegelungen in den authentischen Briefen des Paulus" ("Puutepunktid gnoosise ja juutluse vahel ning nende tagasipeegeldused Pauluse autentsetes kirjades"), mille juhendajaks oli Randar Tasmuth, konsultandiks aga hilisem doktoritöö juhendaja Kurt Rudolph.

Gnoosise uurimist jätkas ta doktoriõppes, mille läbis samuti Tartu Ülikooli usuteaduskonnas aastatel 2004–2009. 2009. aastal kaitses ta doktorikraadi saksakeelse väitekirjaga "Gnosis und Judentum. Alttestamentliche und jüdische Motive in der gnostischen Literatur und das Ursprungsproblem der Gnosis" ("Gnoosis ja juutlus. Vana Testamendi ja juudi motiivid gnostilises kirjanduses ja gnoosise päritolu küsimus"). Tema juhendajad olid Peeter Roosimaa, Kurt Rudolph ja Hans-Gebhard Bethge.

Magistri- ja doktoriõpingute ajal täiendas Lahe ennast korduvalt Marburgi ülikoolis ja Berliini Humboldti Ülikoolis.

Teadustegevus ja teaduse populariseerimine

Jaan Lahe oli aastatel 2001–2006 ja 2008–2010 EELK Usuteaduse Instituudis lektor, aastatel 2010–2011 dotsent. Aastatel 2007–2012 oli ta Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi lektor, aastast 2012 on ta sama õppeasutuse dotsent. Lisaks on ta aastatel 2010–2016 töötanud mitmel perioodil külalisteadurina Bonni, Erfurdi ja Heidelbergi ülikoolis.

Aastatel 2018–2022 oli Lahe ka EELK Usuteaduse Instituudi piibliteaduste professor, alates 2022. aastast on sama õppeasutuse usundiloo professor. Alates 2021. aastast on ta ühtlasi Tartu Ülikooli usuteaduskonna religiooniuuringute kaasprofessor.

Ta on paljude teaduspublikatsioonide autor, avaldades oma tekste eesti, saksa ja inglise keeles. Neist kõige olulisemad on kaks monograafiat – 2012. aastal kirjastuses Brill ilmunud "Gnosis und Judentum. Alttestamentliche und jüdische Motive in der gnostischen Literatur und das Ursprungsproblem der Gnosis", mis põhineb Jaan Lahe kolm aastat varem kaitstud doktoritööl, ning 2019. aastal kirjastuses Zaphon ilmunud "Mithras – Mithra – Mitra. Der römische Gott Mithras aus der Perspektive der vergleichenden Religiongeschichte".

Lahe on tõlkinud eesti keelde arvukalt religioone käsitlevaid artikleid ja 20. sajandi usuteaduse suurkujude (Paul Tillich, Rudolf Bultmann jt) teoseid. Üks tema mahukamaid teaduslikke tõlkeid on tema õpetaja ja juhendaja Kurt Rudolphi teos "Gnoosis. Ühe hilisantiikaegse usundi olemus ja ajalugu", mille avaldas 2014. aastal Tallinna Ülikooli Kirjastus. Ta on kirjutanud ka kommentaarid ja järelsõna eestikeelsele koraanitõlkele, Uku Masingu varakristliku ja gnostilise kirjanduse tõlgetele (Tooma evangeelium, Filippuse evangeelium, Pärlilaul, Manilaste laulud) ning tutvustanud usundeid Eesti Televisiooni saatesarjas "Ajalik ja ajatu". Alates 2020. aastast tutvustab ta kristlikku mõttelugu Vabas Akadeemias ja Raadio 7 saates "Aja silm".

Tema juhendamisel on kaitsnud Tallinna Ülikoolis 2017. aastal doktoriväitekirja Uue Testamendi teadlane Ergo Naab, 2019. aastal indoloog Martti Kalda ja ajaloolane Vladimir Sazonov.

Jaan Lahe kuulub järgmistesse teadusorganisatsioonidesse:

• Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts – liige alates 2006. aastast, juhatuse liige aastatel 2015–2018;
• Eesti Akadeemiline Teoloogia Selts – liige alates 2006. aastast;
• Eesti Akadeemiline Orientaalselts – liige alates 2015. aastast;
• Rahvusvaheline Iraani-uuringute Assotsiatsioon – liige alates 2017. aastast;
• Morgensterni Selts – liige alates 2022. aastast.

Lisaks oli ta tänaseks tegevuse lõpetanud Martin Lutheri Ühingu asutajaliige ja Paul Tillichi Seltsi liige.

Aastal 2011 oli ta üks kultuuriajakirja Kirik & Teoloogia kaasasutajaid ning on algusest peale ajakirja toimetuskolleegiumi liige. Alates 2015. aastast kuulub ta veel kahe väljaande – Studia Tartuensia Orientalia ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudi Toimetiste – toimetuskolleegiumi koosseisu.

Tegevus vaimulikuna

30. detsembril 1997 ordineeriti Jaan Lahe Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku diakoniks ja 29. augustil 2000 õpetajaks (pastoriks).

Ta oli aastatel 1997–1998 Leesi Katariina koguduse diakon, pärast õpetajapühitsuse saamist aastatel 2000–2001 Lääne-Harju praostkonna vikaarõpetaja, aastatel 2001–2006 Paldiski Nikolai koguduse õpetaja ja aastatel 2006–2007 Viimsi Püha Jaakobi koguduse õpetaja.

Aastatel 2007–2017 oli Lahe Tallinna praostkonna vikaarõpetaja, teenides Mustamäe Maarja Magdaleena koguduses alates selle rajamisest. 2017. aastal määrati ta koguduse abiõpetajaks.

14. jaanuaril 2024 seati dr Jaan Lahe Eesti suurima luterliku koguduse, Tallinna Toompea Kaarli koguduse abiõpetaja ametisse.

Ühtlasi on ta Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku hariduskomisjoni liige.

Jaan Lahe oli üks 2011. aastal avaldatud humanistliku kristluse manifesti autoreid. Eesti Kirikute Nõukogule, kõigile kirikutele ja kogudustele suunatud manifest rõhutas vajadust edendada kirikutes sallivust ja demokraatiat. Manifest põhjustas Eesti ühiskonnas laialdase debati ja selle vastureaktsioonina avaldati hiljem traditsioonilise kristluse manifest.

Tunnustus

• 2001 – haridusministeeriumi preemia teose "Gnoosis ja algkristlus" eest
• 2005 – Münsteri ülikooli auhind Münster Preis gnoosise uurimise eest
• 2007 – ajakirja Akadeemia hõbeuahind artikli "Kas Siimon Nõid oli gnostik?" eest
• 2015 – Eesti Humanitaarinstituudi parima õppejõu aunimetus
• 2018 – Eesti Teaduste Akadeemia kultuuriteaduste akadeemiku nominent
• 2019 – Tallinna Ülikooli tänukirjad tulemusliku teadustöö eest ja teadustööde konkursil premeeritud Ergo Naabi doktoritöö juhendamise eest
• 2020 – EELK aukiri
• 2022 – EELK teeneteristi III järk

Publikatsioone

Esitatud publikatsioonide loend ei ole täielik ka siin esitatud kategooriate ulatuses. Üldse ei ole loendis ära toodud Jaan Lahe publitsistikat (esseesid, reisikirju jms), mis on valdavalt ilmunud väljaannetes Eesti Kirik, Sirp, Postimees, Eesti Ekspress ning Kirik & Teoloogia.

Teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjutised

• Gnoosis ja algkristlus. Tallinn: Kodutrükk, 2001 (2., täiendatud ja parandatud trükk 2004).
• "Egiptuse kultused kreeka-rooma maailmas." – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 3, 2004, lk 7–29.
• "Mithra kultus Rooma keisririigis." – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 3, 2005, lk 10–30.
• "Gnoosise päritolu." – Acta Historica Tallinnensia, 9, 2005, lk 136–164.
• "Kas Siimon Nõid oli gnostik?" – Akadeemia, 5, 2006, lk 1069–1110.
• "Ist die Gnosis aus dem Christentum ableitbar? Eine kritische Auseinandersetzung mit einem Ursprungsmodell der Gnosis." – Trames : Journal of the Humanities and Social Sciences, 10 (3), 2006, lk 220–231.
• "Gnosis Uues Testamendis kui probleem Uue Testamendi teaduse ajaloos." – Usuteaduslik Ajakiri, 1, 2007, lk 25–58.
• "Kybele ja Attise kultus". – Usuteaduslik Ajakiri, 1, 2007, lk 58–90.
• "Vier gnostischen Mythologeme und ihr jüdischer Hintergrund." – Trames : Journal of the Humanities and Social Sciences, 2007, lk 251–275.
• "Süüria kultused Rooma keisririigis." – Akadeemia, 6, 2008, lk 1275–1303.
• "Das Motiv der Himmelsreise der Seele in der Gnosis, seine religionsgeschichtliche Parallele und sein religionsgeschichtlicher Hintergrund." – Forschungen zur Anthropologie und Religionsgeschichte (FARG), 42, 2008, lk 119–140.
• "Taevased või maised valitsejad? Väljendi archontes tou aionos toutou (1. Kr 2,6.8) eksegeetiline ja religioonilooline analüüs." – Et sinu usk otsa ei lõpeks. EKBKL Kõrgema Usuteadusliku Seminari ja TÜ usuteaduskonna ühisväljaanne. Tartu: Tartu University Press, 2009, lk 56–81.
• "Kas Gnoosis on olemas? Diskussioon gnoosise definitsiooni ja olemuse üle 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse gnoosise-uurimises." Usuteaduslik Ajakiri, 1, 2009, lk 138–156.
• "Idamaised usundid Rooma riigis kui probleem religiooniteaduse ajaloos." – Usuteaduslik Ajakiri, 1 (62), 2011, lk 112–142.
• "Homoseksuaalsus Piiblis." – Usuteaduslik Ajakiri, 1 (62), 2011, lk 3–21 (kaasautor Urmas Nõmmik).
• "Paradigmamuutusest Rooma keisririigi religiooniloo uurimises 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses." – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 3, 2011, lk 7–16.
• "Mandalaste loomismüüt ja selle paralleelid gnostilistes süsteemides." – Kirik&Teoloogia, 55, 2012 (võrguväljaanne).
• Gnosis und Judentum. Alttestamentliche und jüdische Motive in der gnostischen Literatur und das Ursprungsproblem der Gnosis. Leiden, Boston: BRILL Academic Publishers, 2012.
• "Die Schöpfung des Menschen in der mandäischen Literatur und ihre Parallelen in den koptisch-gnostischen Schriften von Nag Hammadi." – Forschungen zur Anthropologie und Religionsgeschichte (FARG), 43, 2012, lk 149–160.
• "Probleme und Tendenzen in der Gnosis-Forschung 1980–2000. Ein Literatur- und Forschungsbericht. Teil I." – Theologische Rundschau, 3 (76), 2012, lk 365–392.
• "Die "orientalischen Religionen" im Römerreich als Problem der Religionsgeschichte." – Zeitschrift für Religionswissenschat, 2 (20), 2012, 151–195.
• "Probleme und Tendenzen in der Gnosis-Forschung 1980–2000. Ein Literatur- und Forschungsbericht. Teil II." – Theologische Rundschau, 4 (77), 2013, lk 426–467.
• "Maarja evangeelium." – Usuteaduslik Ajakiri, 1, 2013, 22–47 (kaasautor Siim Haltsonen).
• "Verbum caro factum est: Hümn Kristusele, inimeseks sündinud jumalikule Sõnale (Jh 1:1.14)." – Kirik&Teoloogia, 159, 2014 (võrguväljaanne).
• "Keisrikultus Juliuste-Claudiuste ja 1. Flaviuste dünastia valitsusajal ja selle võimalikud kajastused algkristlikus kirjanduses." – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 1, 2014, lk 6–25 (kaasautor Ergo Naab).
• "Hellenistliku valitsejakultuse seosed Muinas-Egiptuse kuningakultuse ja kuningaideoloogiaga." – Usuteaduslik Ajakiri, 1 (66), 2014, lk 112–139.
• "Hat der römische Mithraskult etwas mit dem Iran zu tun? Überlegungen zu Beziehungen zwischen römischen Mithraskult und der iranischen religiösen Überlieferung." – Usuteaduslik Ajakiri, 2 (67), 2014, lk 78–110.
• "Mithra in Kleinasien und Mithra(s) im Römerreich: Sind die römische Mithras-Mysterien in Kleinasien entstanden?" – When Gods Spoke: Researches and Reflections on Religious Phenomen and Artefacts. Tartu: Tartu University Press, 2014, lk 182–196.
• "At ubi venit plenitudo temporis...Gl 4:4–5 eksegeetiline analüüs." – Kirik&Teoloogia, 210, 2015 (võrguväljaanne).
• ""Expolians principatus et potestates..." Jeesuse ristisurma tähendusest Kl 2:13–15 valguses." – Kirik&Teoloogia, 174, 2015 (võrguväljaanne).
• "Mithra ja Mithras: Küsimus Iraani ja Väike-Aasia Mithra kultuse ning Rooma Mithrase kultuse omavahelistest seostest ja Rooma Mithrase kultuse päritolust." – Usuteaduslik Ajakiri, 1 (68), 2015, lk 122–151.
• "Mithra kultus Kušaani riigis ja iraani usundis." – Idakiri: Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat, 2015, lk 83–108.
• "Gnosis/Gnosticism." – Encyclopedia of Bible and its Reception. Vol. 10. Berlin, Boston: De Gruyter, 2015, lk 341–364 (kaasautor Einar Thomassen).
• "Mitra kuju Indias ja Mithra kuju iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast." – Mäetagused, 65, 2016, lk 117–160 (kaasautor Martti Kalda).
• "Jumal Mihr(jazd) manihheismis ja tema seosed jumal Mithraga iraani usundis." – Usuteaduslik Ajakiri, 2 (70), 2016, lk 121–136.
• "Zoroastristlikud ja zurvaniitlikud motiivid maniluses." – Idakiri: Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat, 2016, lk 75–91.
• "Die Apokalypse des Adam als ein Werk am Rande der Theologie- und Literaturgeschichte des frühen Christentums." – Die Nag Hammadi-Schriften in der Theologie- und Literaturgeschichte des frühen Christentums / koost. Jens Schröter, Konrad Schwarz. (Studien und Texte zu Antike und Christentum / Studies and Texts in Antiquity and Christianity). Tübingen: Mohr Siebeck, 2017, lk 79–96.
• "Zu möglichen Verbindungen zwischen römischem Mithras und iranischem Mithra." – Zeitschrift für Religionswissenschaft, 2017, 25 (2), lk 233–262.
• "Some Notes On the First Mention of Mitra in CTH 51." – Nouvelles Assyriologiques Bréves et Utilitaires (NABU), 1/2018, lk 22−25 (kaasautor Vladimir Sazonov).
• "Roman Mithras, Mithra of Commagene, and Miiro in the Kushan Empire – a Study in Comparative Iconography." – Usuteaduslik Ajakiri, 1 (72), 2018, lk 16−36.
• "Mitra-Mithra-Mithras: the Roman Mithras and his Indo-Iranian Background." – Acta Antiqua (Hungary), 58 (1–4), 2018.
• "How Gnostic Is the Gospel of Thomas?" – In: Estonian Study of Religion. A Reader. Tartu: University of Tartu Press, 2019, lk 174–196.
• Mithras-Miθra–Mitra. Der römische Gott Mithras aus der Perspektive der vergleichenden Religionsgeschichte. Münster: Zaphon, 2019.
• "Kadunud impeeriumi jälgedes. Kušaani riigist ja selle kultuurist." – Horisont, 3/2019, lk 26−30.
• Sõnum teisest maailmast. Mis on kristluse põhisõnum? Tallinn: Hildegarde Raamat, 2020.
• "Impeerium kahe impeeriumi vahel – Partia riik." – Horisont, 5, 2021, lk 38–43.
• "Paulus ja filosoofid." – Scripta amicis. Festschrift Heigo Ritsbek 70. Tallinn: Ecclesia Anglicana Catholica, 2021, lk 309–332.
• "Kreeklased Indias." – Horisont, 1, 2021, lk 50–55.
• "Gnoosis ja platonism." – Vikerkaar, 10–11, 2022, lk 106–127.
• "King and His God(s): A Crisis in the Hittite Religion and Royal Ideology according to the Prayer of Kantuzili and the Plague Prayers of Muršili II." – Crises in Early Religion / ed. Sebestian Fink, Kerstin Dross-Krüpe, Mait Kõiv, Märt Läänemets. Springer, 2022, lk 71–84 (kaasautor Vladimir Sazonov).

Jutlused

• Uks teise maailma. Valik jutlusi. Tallinn: Hildegarde Raamat, 2018.

Tõlked eesti keelde

• Rudolf Bultmann. "Jumalaidee ja tänapäeva inimene." – Akadeemia, 6/2007, lk 1221–1237.
• Paul Tillich. "Jumala tõelisus." – Akadeemia, 4/2008, lk 820–866.
• Dietrich Bonhoeffer. "Kuus kirja Tegeli vanglast." – Akadeemia, 2/2009, lk 365–387.
• Paul Tillich. "Eksistents ja Kristuse ootus." – Akadeemia, 12/2009, lk 2237–2267.
• Christoph Elsas. "Polüteism, monoteism ja ateism usundiloolisest vaatenurgast." – Kirik & Teoloogia, nr 42-43, 2012.
• Rudolf Bultmann. "Uus Testament ja mütoloogia." – Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid. Tartu: Ilmamaa, 2013, lk 389-410.
• Paul Tillich. "Süstemaatiline teoloogia." – Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid. Tartu: Ilmamaa, 2013, lk 469–486.
• Christoph Wrembek. "Mis on fundamentalism?" – Kirik & Teoloogia, nr 138, 2014.
• Kurt Rudolph. Gnoosis. Ühe hilisantiikaegse usundi olemus ja ajalugu. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2014 (koos Jana Lahe ja Marju Lepajõega).
• Paul Thieme. "Mithra Avestas." – Akadeemia, 11/2015, lk 1998–2009.
• Richard Nelson Frye. "Mithra Iraani ajaloos." – Akadeemia, 11/2015, lk 2010–2022.
• Krishna Chandra Sagar. "Kušaanide kultuuriline panus." – Akadeemia, 9-10/2016, lk 1644–1853.
• Walter Burkert. Kreeklased ja idamaad. Homerosest maagideni. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2016.
• János Harmatta, Baij Nath Puri, Leonid Lelekov, Sarvar Humayun, Dines Chandra Sirkar. "Usundid Kušaani impeeriumis." – Akadeemia, 2/2017, lk 302−333.
• Manfred Hutter. "Manilus Iraanis." – Akadeemia, 3/2018, lk 497−524.
• Manfred Clauss. "Mithras. Kultus ja müsteeriumid." – Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2018.
• Rudolf Bultmann. Eksistents ja evangeelium. Rudolf Bultmanni valitud esseed / koostanud, tõlkinud, kommenteerinud Jaan Lahe. Tartu: Ilmamaa, 2019.
• Paul Tillich. "Usulise keele olemus." – Akadeemia, 1/2019, lk 115−126.
• Touraj Darayaee. "Impeeriumi usundid – zoroastristid, manilased, juudid ja kristlased." – Akadeemia, 9-10/2019, lk 1652−1791.
• Uwe Ellerbrock. "Usundid Partia riigis." – Akadeemia, 1-2/2020, lk 131–144.
• Birger Pearson. "Aleksandria judaism ja gnostitsismi päritolu." – Akadeemia, 6/2020, lk 1058−1090.
• Angelos Chaniotis. "Kreeklased ja oikumeen." – Akadeemia, 11/2020, lk 1980−2000.
• Albrecht Dihle. Kreeklased ja võõrad. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2020.
• Albrecht Dihle. "Uut Tooma-traditsioonist." – Akadeemia, 6, 2021, lk 1653–1681.
• Richard Stoneman. "Apollonios Tyanast ja hellenistlik Taxila." – Akadeemia, 9, 2021, lk 1653–1681.
• Roelof Vand den Broek. "Gnoosis ja gnostiline müüt." – Akadeemia, 8, 2022, lk 1370–1392.
• Karl-Wilhelm Weeber. Vana-Rooma argielu entsüklopeedia. Tallinn: Avita, 2022.
• Jens Halfwassen. Plotinos ja uusplatonism. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus, 2023.

Raamatuarvustused

• "Teejuht raamatute raamatu sügavustesse." (Arvustus raamatule: Urmas Nõmmik, Randar Tasmuth, Sissejuhatus eksegeetikasse. EELK Usuteaduse Instituudi toimetised XIV. Tallinn: EELK UI, 2007) – Eesti Kirik, 21. ja 28. september 2007, lk 3.
• "Vaatlusi maailmale eesti teoloogi seisukohalt." (Arthur Võõbus. Kummargil käsikirjade kohal. Ilmamaa, 2009) – Sirp, 18. detsember 2009, lk 32.
• "Ajaloo aktuaalsusest." (Kaksteist keisrit. Argo, 2011) – Sirp, 17. juuni 2012, lk 4–5.
• "Sabiinitaride röövimine ehk kõik teed ei vii Rooma." (Mati Õun. Rooma. Üliriik sõdades. Ühinenud Ajakirjad, 2012) – Sirp, 23. november 2012, lk 4.
• "Kuidas kõneleda Jumalast tänapäeva inimesele?" (Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid. Ilmamaa, 2013) – Sirp, 7. november 2013, lk 6–7.
• "Rezension: Martin R. von Ostheim, Selbsterlösung durch Erkenntnis. Die Gnosis im 2. Jahrhundert n. Chr." – Theologische Revue, 2014, lk 394–395.
• "Tänapäevaga dialoogis teoloogia." (David F. Ford, Teoloogia. Põgus sissejuhatus. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014) – Sirp, 10. oktoober 2014, lk 25–26.
• "Arvustus." (Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadaršin Ašoka raidkirjad. TLÜ kirjastus, 2014) – Akadeemia, 12, 2014, lk 2257–2259.
• "Universaalajalugude aeg on möödas." (Maailma ajalugu. Peatoimetaja Seppo Zetterberg. Varrak, 2015) – Sirp, 1. aprill 2016, lk 18.
• "Olgem eestlased, olgem ka eurooplased, kuid saagem maailmakodanikeks!" (John Julius Norwich. Linnad, mis kujundasid muistset maailma. Äripäev, 2015) – Sirp, 20. mai 2016, lk 37.
• "Seitse kuningat ajaloo ja mütoloogia vahel." (Titus Livius. Linna asutamisest alates. Esimene raamat. TLÜ Kirjastus 2016) – Sirp, 17. juuni 2016, lk 38–39.
• "Arvustus" (Toby Wilkinson. Vana-Egiptuse tõus ja langus. Ühe tsivilisatsiooni ajalugu aastast 3000 eKr kuni Kleopatrani. Tänapäev, 2013) – Akadeemia, 4, 2016, lk 719–722.
• "Kristlased, ketserid, paganad ja teised ehk võitlus õige ristiusu pärast." (Manfred Clauss. Ein neuer Gott für die alte Welt. Die Geschichte des frühen Christentums. Rowohlt, 2015) – Kirik & Teoloogia, 214, 2016 (võrguväljaanne).
• "Kas religioon on olemas?" (Wilfred Cantwell Smith, Religiooni tähendus ja ots. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 2020). – Eesti Kirik, 6 (1522), 10. veebruar 2021.

Ees- ja järelsõnad, kommentaarid

• Sümboolikaleksikon (Osade eessõnad). Tallinn: Avita, 2001.
• Tooma evangeelium (Sissejuhatus). Tartu: Johannes Esto Ühing, 2005, lk 7–18.
• Filippuse evangeelium (Sissejuhatus). Tartu: Johannes Esto Ühing, 2006, lk 7–23.
• Manilaste laule (Sissejuhatus). Tartu: Johannes Esto Ühing, 2006, lk 7–23.
• Pärlilaul (Sissejuhatus). Tartu: Johannes Esto Ühing, 2006, lk 7–24.
• Koraan (Järelsõna. Kommentaarid ja märkused). Tallinn: Avita, 2007, lk 365–453.
• Suur Piiblileksikon (Eessõna). Tallinn: Logos, 2011.
• "Järelsõna. Kurt Rudolph ja tema töö 20. sajandi ja 21. sajandi alguse gnoosise-uurimise kontekstis." – Rudolph, Kurt. Gnoosis. Ühe hilisantiikaegse usundi olemus ja ajalugu. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2014, lk 393–444.
• "Järelsõna: Manfred Clauss ja Mithrase kultuse uuringud." – Clauss, Manfred. Mithrase kultus ja müsteerium. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2018, lk 208–215.
• "Rudolf Bultmann – teoloog, religiooniloolane, mõtleja." – Bultmann, Rudolf. Eksistents ja evangeelium. Rudolf Bultmanni valitud esseed. Tartu: Ilmamaa, 2019, lk 422−535.
• "Teekond iseendani läbi teise." – Dihle, Albrecht. Kreeklased ja võõrad. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2020, lk 193–220 (kaasautor Mait Kõiv).
• Anton Hansen Tammsaare. Juudit. Nelja vaatusega näidend. (Järelsõna ja kommentaarid (koos Maarja Vainoga)). Tallinn: Tallinna Kirjanduskeskus, 2021, lk 139–165.
• "Järelsõna: Plotinosest, uusplatonismist ja selle retseptsioonist Eestis." – Halfwassen, Jens. Plotinos ja uusplatonism. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus, 2023, lk 283–321.

Isiklikku

Jaan Lahe abikaasa on ajaloolane ja toimetaja Ursula Vent, nende peres on tütar Katariina.

Kirjutisi temast

• Urmas Paju (interv). "Inimene on tervik". – Eesti Kirik, 30. juuni 2004, lk 5.
• Toomas Kiho. "Akadeemia auhinnad". – Universitas Tartuensis, 26. jaanuar 2007, lk 4.
• Rita Puidet. "Jaan Lahe pälvis tunnustuse". – Eesti Kirik, 9. veebruar 2007, lk 2.
• Merje Talvik. "Värske teoloogiadoktor Jaan Lahe näeb laiemat maailmapilti". – Eesti Kirik, 22. aprill 2009.
• Aija Sakova. "Gnoosis ei olnud üks ristiusu vorm, vaid omaette religioon. Jaan Lahe doktoritööst "Gnosis und Judentum. Alttestamentliche und jüdische Motive in der gnostischen Literatur und das Ursprungsproblem der Gnosis"". – Universitas Tartuensis, juuni 2009, lk 35–37.
• Maris Sander. "Kiriku ärataja". – Eesti Ekspress, 29. september 2011, lk 6.
• Liina Raudvassar (interv). "Toimumas on religioonide uus tõusulaine : intervjuu Jaan Lahega." – Eesti Kirik, 15. veebruar 2017.
• Ergo Naab (interv). "Kas kirik peaks ühiskonnas sõna võtma? Intervjuu teoloog Jaan Lahega." – Kirik & Teoloogia, 6. november 2020 (võrguväljaanne).
• Kätlin Liimets (interv). "Üheksa ametit, kümnes isikupärane teoloogia: intervjuu Jaan Lahega." – Eesti Kirik, 2. juuni 2021.
• Urmas Nõmmik (interv). "Läksin kirikusse ja jäingi käima: intervjuu Jaan Lahega." – Kirik ja Teoloogia, 28. mai 2021 (võrguväljaanne).

Välislingid

• Jaan Lahe Eesti Teadusinfosüsteemis
• Vaimulike leksikon: L: Lahe, Jaan Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (vaadatud 9.01.2017)