Portaal:Keel

Allikas: Vikipeedia

Esiletõstetud artikkel

Ivar Aasen

Ivar Aasen [iivar oosen] (ristitud Iver Andreas Aasen; 5. august 1813 Sunnmøre23. september 1896 Oslo) oli norra keeleuurija ja luuletaja, rahvapärase norra kirjakeele looja.

Ivar Aasen sündis 5. augustil 1813 Lääne-Norra rannikul Sunnmøres Ørsta (tol ajal) külas Åseni talus. Ta oli vaese talupoja poeg. Tal oli seitse õde-venda. Isa, väiketalunik Ivar Jonsson, suri 1826. Ka ema suri varakult. Ta kasvas üles üksikus maakohas ja tal ei olnud mängukaaslasi. Koolis käimise võimalused olid väga kehvad. Poiss oli õppimisest väga huvitatud ning omandas lugedes ise suured teadmised, alustades Piiblist. Leeris paistis ta silma ning kirikuraamatus on tema kohta kiitus.

Pärast 1831. aastat, mil ta hakkas kodukihelkonnas rändavaks algkooliõpetajaks, kellena ta töötas mitu aastat, hakkas ta vähehaaval saama koduõpetajakohti (sealhulgas praost Hans Conrad Thoreseni (kirjanik Magdalena Thoreseni abikaasa) juures Herøys (tollal Herø)). Ta sai praostilt ka õpetust. Siis oli tal võimalik lähemalt süveneda oma põhilistesse huvialadesse botaanikasse (ta koostas kohalike taimede täieliku kogu) ja eriti grammatikasse. Samuti õppis ta elavaid võõrkeeli (ta õppis iseseisvalt ladina, saksa, vanapõhja ja teisi keeli). Loe edasi...

Esiletõstetud pilt

Ornamental Alphabet - 16th Century.svg

Ornamentidega kaunistatud ladina tähestik 16. sajandist. Puuduvad tähed J, O, W, X ja Z.

Keeleteaduse mõisteid

abreviatuurafrikaataglutinatsioonajamäärusaktsentalgvõrreallegooriaalliteratsioonantonüümargooarhaismaspektassonantsdialekteeslisandeessõnaenneminevikfoneetikafonoloogiaformaalne grammatikafraseoloogiagrammatikagrammatilised seosedhomonüümiahulgasõnahääldusalushäälikkeelkeeleline relativismkeeleuuenduskesksugukeskvõrrekirikonnotatsioonkoopulakorpuslingvistikakõnesüntesaatorkääneküsilauselastekeellauseliigelisandlugemineminevikmodaalsusmorfeemmorsetähestikmurremäärusnaissuguneologismolev kääneonomatopöaortograafiapartikkelpidžinpinyinpragmaatikaprefiksregionaalkeelriigikeelrinnastusropendaminerõhksaama-tulevikseesütlevseisundimäärusseriaalkonstruktsioonsihitissilpsisendkeelsufiksSwadeshi loendsõnajärgsõnaliiksõnesünonüümsüntakstegusõnatehiskeeltransliteratsioontulema-tarindtähendustähestiktähttäiendtäisminevikviipekeelvõõrsõnaöeldisöeldistäideöeldisverbüldküsilauseümardamata madal tagavokaal

Vaata ka: Keeleteaduse mõisteid

Keeleteadlaseid

Noam Chomsky

Ivar AasenJohannes AavikJohann Christoph AdelungEduard AhrensJuri AnduganovPaul AristeJan Niecisław Ignacy Baudouin de CourtenayDerek BickertonLarissa BogorazVladimir BogorazNoam ChomskyVladimir DalDonald DavidsonMartin EhalaPaul GriceViktor GrigorjevKarl August HermannLouis HjelmslevRoman JakobsonNorbert JoklMarina KotovaPhilip LiebermanBernhard LindeLiina LindströmJakob LinzbachGeorg LoeschckeSolomon MarcusJulius MarkNikolai MarrEeva NiinivaaraPent NurmekundJuhan PeegelEduard PällPeeter PällMart RannutKristiina RossEdward SapirFerdinand de SaussureThomas SebeokLeopold von SchroederJohn SearleUrmas SutropJuhan TuldavaJohannes Voldemar VeskiHelgi VihmaJüri ViikbergEduard VääriBenjamin WhorfFerdinand Johann WiedemannKalevi WiikAsta Õim

Vaata ka: Keeleteadlaste loend

Keelest

Keel on märgisüsteem; kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineerimise reegleid. Keeled kasutavad žeste, hääli, sõnu ja sümboleid mõtete ja tähenduste edasi andmiseks.

Lisaks loomulikele ja tehislikele inimkeeltele räägitakse ka loomade keeltest ning matemaatikas, loogikas ja informaatikas tuntud formaalsetest keeltest. Viimaste hulka kuuluvad näiteks programmeerimiskeeled.

Loendeid

Kategooriad

Kuidas saad aidata?

Puhasta serveri puhver / laadi uut sisu