Neologism

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Neologism ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend, samuti tuntud keelendi rakendus täiesti uues tähenduses. Ühesõnaline neologism on uudissõna.

Neologism võib tähistada uut mõistet (faksima, punkar, piipar, euroskeptik, erastamisväärtpaberid, perearst, piraatkassett, riiulifirma, turvavärav (kaubamajas), keskkonnahoidlik, lendav taldrik, seire, rohelised) või tulla mõne senise keelendi asemele või kõrvale. Neologisme tekitatakse tihti olemasolevate sõnade ühendamise teel (kombineeritud nime- ja omadussõnad) või lisades sõnale uus ja unikaalne järel- või eesliide. Neologismid võivad saada populaarseks läbi massimeedia, interneti või suusõnaliselt. Kui aga uudissõnad levima ei hakka, võivad nad kaduda sama kiiresti kui need tekkisid. See, kas ja kuidas neologism edasi püsib meie keele osana, sõltub suuremalt jaolt sellest, kuidas inimesed neid vastu võtavad. Kõige tõenäolisem põhjus, miks neologism ei pruugi kasutusele jääda, on see, et loodud sõna erineb liiga palju algsest sõnast.

Näiteid inglise keelest[muuda | muuda lähteteksti]

Inglise keeles on väga levinud sõnaks saanud brunch. See on kohversõna (portmanteau)[1], mis on moodustatud sõnadest breakfast ja lunch. Kohversõna on segusõna, mis kombineeritakse kahest sõnast. Eesti keeles on sõnadest "suits" ja "udu" moodustatud kohversõna ehk sulandsõna "sudu".

Lewis Carrolls lõi sõna snark, mis on loodud sõnadest snake ja shark. Kõige sagedamini leiab neologisminäiteid teadusest, ilukirjandusest ja kirjandusest. Näiteks sõna laser tuli kasutusele 1960. aastal ning algselt oli see inglise keeles Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Termin "neologism" võeti esmalt kasutusele Inglismaal 1772. See oli laensõna prantsuskeelsest sõnast néologisme (1734). Uue sõna või doktriini pooldajat võib nimetada neoloogiks. Neologisme luuakse üldiselt siis, kui keegi leiab, et uuele sõnale pole selles keeles loodud veel sobivat mõistet või kui keel pole piisavalt üksikasjalik. Kõige sagedamini luuakse neologisme seadustes, valitsusasutustes ja tehnoloogias. Teine põhjus, miks luuakse neologisme, on see, et mõnel sõnal võib olla mitu tähendust või tähendus on ebamäärane.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

TIhti võivad saada ka raamatute autorite nimedest neologismid. Näiteks sõna "orwellilik" on tuletatud kirjanik George Orwelli nimest, viidates ta romaanile "1984", ja sõna "kafkalik" on tuletis kirjanik Franz Kafka nimest. Ka tuntud teoste peategelaste nimedest on loodud neologisme. Donkihhote ja donkihhotlik on neologismid, mis põhinevad Cervantese teosel "Don Quijote".

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]