Nikolai Marr
Nikolai Marr (6. jaanuar 1865 (25. detsember 1864 vkj) Khuthaisi (Gruusia) – 20. detsember 1934 Leningrad) oli Gruusia päritolu vene ja nõukogude filoloog, ajaloolane, etnograaf ja arheoloog, Keiserliku Teaduste Akadeemia akadeemik (1912). Hiljem oli ta NSV Liidu akadeemik ja Teaduste Akadeemia asepresident.
Tuntuse saavutas Marr 1910. aastatel kaukaasia keelte uurijana. Ta arendas teooriat "jafetiidi keelte" kohta, mille järgi on kaukaasia, semi-hami ja baski keel arenenud ühisest algkeelest. 1924. aastast väitis ta isegi, et kõigil maailma keeltel on üks algkeel, mis koosnes neljast hüüdsõnast: sal, ber, jon ja roš.
Marri hüpoteese kasutati ära Nõukogude Liidus 1920.-30. aastail kestnud kampaanias väiksemate kirjakeelte üleviimiseks ladina alfabeedile. 1950. aastate keskel tunnistati Marri keeleteaduslikud uurimused aga marksismivastasteks, absurdseteks ja keeleteadust pidurdavateks. Maailma keeleteaduses pole need kunagi laialdast tunnustust leidnud.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Paul Ariste, "Akadeemik N. Marr – nõukogude keeleteaduse looja" – Looming 1949, nr 10, lk 1256–60
- Jossif Stalin, "Marksism ja keeleteaduse küsimused" (aastal 1950 Pravdas avaldatud 3 artiklit, mis ilmusid ka ajakirjas Looming, 1950, nr 6, 7, 8). Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1953, 108 lk
- В. М. Алпатов, "История одного мифа: Марр и марризм", Москва: Наука, 1991, 240 lk
- Paul Ariste, "Mälestusi". Toimetanud Mart Orav, Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 2008 (nimeregister)