Juhan Tuldava

Allikas: Vikipeedia

Juhan Tuldava (23. august 1922 Tartu17. märts 2003 Tallinn) oli eesti keeleteadlane ja Nõukogude spioon. Ta oli Eesti Vabariigi diplomaadi Artur Tuldava poeg.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Sündis Tartus, sünninimi Arthur Johan Haman. Perekonnanimi Haman eestistati Tuldavaks 1936. aastal.

Juhan Tuldava käis Tallinna, Stockholmi ja Kopenhaageni koolides (lõpetas aastal 1941 Jakob Westholmi Gümnaasiumi lennu baasil Tallinna 7. Keskkooli[1]).

Juhan Tuldava lõpetas 1948. aastal, Kirovi Pedagoogilise Instituudi inglise keele ja kirjanduse erialal. Alustas koostööd NSV Liidu riikliku julgeolekuga.

Aastatel 19491952 oli Juhan Tuldava inglise ja vene keele õpetaja Tallinna keskkoolides.

Aastatel 1957 lõpetas Stockholmi ülikooli indoeuroopa võrdleva keeleteaduse ning germaani ja slaavi keelte alal.

Aastatel 19571963 oli Juhan Tuldava samas ülikoolis aspirant ja õppejõud.

1960. aastal sai ta litsentsiaadikraadi uurimusega läti keele definiitsuskategooriast.

1964. aastal asus tööle õppejõuna Tartu Riiklikku Ülikooli.

1965. aastal atesteeriti teaduste kandidaadiks.

1970. aastal sai kateedrijuhatajaks.

1973. aastal astus NLKP-sse.

Elas Tartus.

Aliased ja varjunimed agendina[muuda | muuda lähteteksti]

MGB ja KGB poolt omistati talle agendinimed Voronin ja Skvortsov. Samuti kasutas ta nimesid Arthur-Johan Haman, Artur-Juhan Haman, Juhan Tuldava, Arthur Tuldava, Janis Jugans, Arthur Haman, Arturo (hüüdnimi Rootsis), Hanns Quecke (varjunimi Eesti NSV ajakirjanduses).

Töid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "De skandinaviska länderna och Estland". ("Skandinaaviamaad ja Eesti". The Scandinavian Countries and Estonia); Pangaloss.
  • "Rootsi keele grammatika", TRÜ, 1969.
  • "Rootsi-Eesti sõnaraamat". Valgus, 1996.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]