Allegooria

Allikas: Vikipeedia
Üks Euroopa kunsti tuntumatest allegooriatest on Albrecht Düreri "Melencolia I" (1514), mis kujutab melanhooliat ehk raskemeelsust.
Boriss Kustodijevi maal "Bolševik" (1920) on allegooria 1917. aastal Venemaal võimule tulnud bolševikest kui üle rahvamasside kõrguvast avangardist.

Allegooria (kreeka keeles allegorein 'rääkima piltlikult, ülekantud tähenduses') on abstraktse mõiste kujutamine kellegi või millegi konkreetsena, näiteks isikustamise ehk personifikatsiooni kaudu, samuti sellisel võttel põhinev kirjandus- või kunstiteos.

Allegooriat võidakse rakendada puhtkunstilistel, kuid ka poliitilistel, õpetuslikel (moraliseerivatel) jms eesmärkidel. Keskajal olid allegooriad tähtsal kohal kristlikus kunstis, kuna võimaldasid demonstreerida võrdkujusid ja jutustada lugusid ka ühiskonnas, kus valdav osa inimestest ei osanud lugeda ega kirjutada.

Kirjandus- ja kunstiteoseid võidakse mõista allegooriana ka juhul, kui autor seda nii ei kavatsenud. Näiteks on J. R. R. Tolkieni fantaasiatriloogiat "Sõrmuste isand" peetud Teise maailmasõja allegooriaks, samuti on levinud Herman Melville'i romaani "Moby Dick" allegoorilised tõlgendused. Vahel on allegoorilisus küsitav või teadmata - nii on allegooriaid ja sümbolismi kasutatad eri ajastutel tsensuurist möödahiilimiseks, mistõttu repressiivses ühiskonnas omakorda kahtlustatakse poliitilistes allegooriates isegi neid autoreid, kes seda ei kavatsenud.

Kirjanduses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjanduses väljendub allegooria mõistukõnena, mille eesmärk on rääkida kellestki või millestki varjatult, teiste tegelaste või sümbolite kaudu. Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade taga saab näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Nii on allegoorial kaks tähendustasandit: see, mida jutustatakse, ja see, mida selle all mõeldakse või millele vihjatakse. Näiteks jutustades lugu loomtegelaste elust, mõeldakse selle all suhteid inimühiskonnas.

Allegoorilised on paljud teosed kirjanduses ja rahvaluules, näiteks keskaegne "Roosiromaan", Jonathan Swifti "Gulliveri reisid", George Orwelli "Loomade farm" jpt. Allegooriliste žanride hulka kuuluvad valmid ja loomamuinasjutud. Kõige levinumad allegoorilised tekstid on vanasõnad ja kinnisväljendid nagu "kuldne süda".

Kunstis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kunstis väljenduvad allegooriad tihti abstraktsete mõistete kujutamises inimeste või loomadena; pildiline kujutus võimaldab näidata mõistete vahelisi seoseid, neid kõrvutada või vastandada. Allegooriatel on tugev traditsioon maalikunstis ja sellele lähedastes kunstiliikides, kuid neid on kasutatud ka näiteks filmides. Tihti kasutatakse allegooriaid karikatuuris.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]