Viipekeel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Pictograms-nps-accessibility-sign language interpretation.svg
Mees viipleb Ameerika viipekeeles: 'raamat', b-o-o-k, 'minu tütar ja mina loeme iga päev koos raamatut'

Üldine kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Viipekeel on visuaal-motoorne keel, mida tajutakse nägemismeele kaudu ja väljendatakse kätega, sealhulgas näoilmete ja kehaliigutustega. Viipekeel ei ole universaalne keel.[1] Eestis kasutatakse peamiselt eesti viipekeelt ja vene viipekeelt (eesti viipekeele mõjuga).[2]

Viipekeelte peamise sisu moodustavad viiped, mis avalduvad viiplemise ehk viipekõne kaudu. Viipel kui keelelist teavet kandval keelesümbolil on oma kindel „häälikuline” kuju.[2]

Kurt ei saa omandada auditiiv-verbaalset keelt loomulikul teel. Kurdil ei ole kognitiivset takistust omandada visuaal-motoorse keelt ehk viipekeelt.[3]


Viipekeele kasutamisvõimalused[muuda | muuda lähteteksti]

Viipekeelt kasutatakse igal pool, viipekeeles saab suhelda läbi akna (bussis jne) ja vee all, selle juures saab ka suhelda videokõne vahendusel.


Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Bonet 1620
  • Vahur Laiapea, "Mis on viipekeel" – Akadeemia 1992, nr 10, lk 2098–2136
  • Vahur Laiapea, "Kuulja märkmeid kurtidest, viipekeeltest ja nende iseolemisest" – Akadeemia 2001, nr 12, lk 2603–23
  • Liina Paales, "Kuulja leide kurtide viipekeelsest rahvapärimusest" – Akadeemia 2002, nr 7, lk 1462–98
  • Vahur Laiapea, "Palun kirjuta ruttu kui võimalikult...: kurtidest lastest, nende keeltest, keelte õppimisest ja õpetamisest" – Akadeemia 2003, nr 9, lk 1888–1914
  • Vahur Laiapea, Merilin Miljan, Urmas Sutrop ja Regina Toom, "Eesti viipekeel". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2003
  • Vahur Laiapea, "Meditsiin ja kurtide iseolemine" – Akadeemia 2006, nr 10, lk 2265–76
  • Vahur Laiapea, "Keel on lahti. Tähendusi viipekeelest". Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool. Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast 1. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007, 127 lk + DVD: dokumentaalfilm "Tummfilm kurdist tüdrukust", Ikoon 2005, režissöör V. Laiapea
  • Regina Paabo, "Viibelda on mõnus. Käsiraamat eesti viipekeele õppimiseks". Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast 3. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2010, 296 lk; ISBN 9789985793190
  • Liivi Hollman, Basic color terms in Estonian Sign Language (Põhivärvinimed eesti viipekeeles), Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 14, Tartu University Press, 2010
  • "Eesti viipekeele - eesti keele sõnastik", Eesti Keele Instituut, 2014, videosõnastik
  • Liina Paales, "Kurtide rahvarühm. Kehastus, kultuur ja nimed". Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast 11. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2017

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Liivi Hollman. "Eesti kurtide kogukonnast ja eesti viipekeelest". Oma Keel, 2006. Kasutatud 05.05.2019.
  • 2,0 2,1 Regina Paabo. "Eesti viipekeel ja selle loome". Oma Keel, 2012. Kasutatud 05.05.2019.
  • Liivi Hollman, Regina Paabo ja Raili Loit (2013). Viipekeelne kurt laps koolis. Tallinn: SA Innove. Lk 30.