Kääne

See artikkel räägib keeleteaduse mõistest; astronoomia mõiste kohta vaata Kääne (astronoomia)

---

Kääne on käändsõna grammatiline kategooria, mis väljendab fraasis või lauses morfoloogiliselt sõna süntaktilist rolli ja grammatilist seost teiste sõnadega.

Käänete arv keeltes erineb; näiteks ladina keeles on kuus käänet, aga eesti keeles neliteist. Nii indoeuroopa kui ka uurali keeltes on arvatavasti algul olnud 7–8 käänet, kuid, kui indoeuroopa keeltes on käänete arv pigem vähenenud, siis uurali keeltes on enamasti käändeid juurde tekkinud.

Käänete loend

• Nimetav (Nominatiiv)
• Omastav (Genitiiv)
• Osastav (Partitiiv)
• Sihitav (Akusatiiv)
• Daativ
• Instrumentaal
• Viisiütlev (Instruktiiv)
• Kaasaütlev (Komitatiiv)
• Sisseütlev (Illatiiv)
  • Suunduv kääne (Aditiiv)
• Seesütlev (Inessiiv)
• Seestütlev (Elatiiv)
• Alaleütlev (Allatiiv)
• Alalütlev (Adessiiv)
• Alaltütlev (Ablatiiv)
• Saav (Translatiiv)
• Rajav (Terminatiiv)
• Olev (Essiiv)
• Viisiolev (Essiiv-instruktiiv)
• Ilmaütlev (Abessiiv)
• Lokatiiv
• Kauduütlev (Prolatiiv)
• Vokatiiv
• Absolutiiv
• Ergatiiv
• Latiiv
• Separatiiv
• Suunduv (aditiiv)
• Juurdeütlev

Nende hulgast eesti keele käänded:

• Nimetav
• Omastav
• Osastav
• Sisseütlev
  • Suunduv
• Seesütlev
• Seestütlev
• Alaleütlev
• Alalütlev
• Alaltütlev
• Saav
• Rajav
• Olev
• Ilmaütlev
• Kaasaütlev

Vaata ka

• Eesti keele grammatika