Eeva Niinivaara

Allikas: Vikipeedia

Eeva Niinivaara (sündinud Pedriks) (20. detsember (21. detsember[1]) 1901 Siimusti29. oktoober 2000 Helsingi) oli eesti keele- ja kirjandusteadlane ning luuletaja.

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Ta alustas õppimist madame Kilgi erakoolis Jõgeval, 9-aastaselt läks Tartusse esimesse tütarlaste gümnaasiumisse. Edasi jätkas ta õpinguid Tartu Ülikoolis. Ülemastme ulatuses õppis ta ka kunstiajalugu ning 1922. aasta juulis oli ta abiks vastsele kunstiajaloo professorile Tor Helge Kjellinile tema uurimisreisil Lätis ning Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinetis.

Niinivaara omandas Helsingi Ülikoolis rahvakooliõpetaja kutse, lõpetades ülikooli kandidaadikraadiga 1945. aastal, ja oli sealt peale 1971. aastani Helsingi Ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor.

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Eva Pedriks hakkas tööle ka kunstiajaloo õppetooli juurde asutatud Kunstiajaloo Instituudis, kuhu ta vormistati ametlikult tööle 1922. aasta oktoobris. Eva Pedriks töötas seal esialgu tasuta 12 tundi nädalas, alates 1923. aasta veebruarist lubati talle palka maksma hakata. Alates märtsist pidid Kunstiajaloo Instituudis koos tööle hakkama Eva Pedriks ja Voldemar Vaga. Tegelikult aga pidi Eva Pedriks lahkuma ja Voldemar Vaga alustas oma kunstiajaloolase karjääri Kunstiajaloo Instituudi ajutise abijõuna.

1928. aastal kutsus kooliuuendaja Johannes Käis Tartu Ülikooli lõpetanud Eeva Pedriksi Võru Õpetajate Seminari eesti keele ja kirjanduse ja soome keele õpetajaks.

Kirjanduslikku tegevust alustas Niinivaara 20aastaselt luuletustega, 60 aastat hiljem ilmus Helsingis ta eesti- ja soomekeelsete luuletuste kogu "Unarsõnad" (1979). Tema kirjandusainelisi uurimusi on avaldanud Looming, Tulimuld ja Virittäjä. Esseid ja retsensioone ilmus eesti lehtede kõrval Helsingin Sanomates ja Uusi Suomis. Raamat "Kasvumaa" (1981) koondabki valiku neist. Ta mälestusteraamat "Ikka paistab seesama päike" (1988, 1994) on ilmunud soome ja eesti keeles.

Artiklite kirjutamise kõrval korraldas Niinivaara veel teatri- ja luuleõhtuid ülikooli aulas, kus esinesid sellised kuulsused nagu Ella Eronen ja Liina Reiman. Kuid suur osa ta tähelepanuväärsest tööst jäi varju, sest seisnes soovituste jagamises kirjastustele, arhiivimaterjalide vahendamises Soomest Rootsi raudse eesriide taha sattunud eesti uurijatele ning tõlkijate innustamises. Keeleõpetajal Niinivaaral oli aastakümnete jooksul kogunenud tuhandeid õpilasi, sest eesti keele algkursuse omandamine kuulus soome keele õpetajate ettevalmistusse. Kuid huvi eesti keele ja kultuuri vastu levis laiemaltki kui üksnes tulevaste õpetajate seas. Seetõttu võib leida Niinivaara õpilasi Soomes kõige erinevamatel aladel. Oma eesti keele õpetajat meenutavad meelsasti Soome teletoimetaja Arvi Lind, laulja M.A.Numminen ja Eduskunna esimees Riitta Uosukainen.

Eeva Niinivaara oli Johannes Käisi Seltsi auliige. 1996 asutas ta oma stipendiumi Siimustist pärit noorte keeleõpinguiks. Stipendiumid (9) ja preemiad (2) anti Soome Instituudi vahendusel 1997.–2001. aastani Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilastele, kelle juhendajaks oli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Helge Maripuu. Seepärast hoogustus alates 1996. aastast Eeva Niinivaara kodukohas tema tegevuse uurimine. Koostöös Soome Instituudiga antakse välja Eeva Niinivaara stipendiumi gümnaasiumiõpilas(t)ele, kes on pikema aja jooksul humanitaarvaldkonnas silmapaistvalt esinenud. Friedebert Tuglase Selts on alates 1982. aastast välja andnud Niinivaara stipendiumi eesti kultuuri tutvustajaile Soomes. 4. septembril 2004 avati Siimustis Vooremaa päeva raames Eeva Niinivaara park, kuhu igal kevadel istutatakse tuntud isikute nimelisi puid. Igal aastal detsembris (Eeva Niinivaara sünniaastapäeva paiku) peetakse Siimusti raamatukogus temale pühendatud mälestustundi.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Abiellumine soome keeleuurija Martti Niinivaaraga viis noore pedagoogi 1930 hoopis Helsingisse.

Abikaasa suri varakult, kuid Eeva Niinivaara jäigi Helsingisse ja Soome pealinnast sai järgmiseks 70 aastaks ta kodulinn. Ta läkitas sealt kultuurisõnumeid eesti ajalehtedele ja hakkas vahendama sünnimaa kultuuri Soomes.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Alternatiivse sünnikuupäevana on sugulased välja pakkunud ka 21. detsembri

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]